“Juhi toode on tema ettevõte” – Ben Horowitz
1955 aastal Fortune 500 hulka kuulunud ettevõtetest 429-t ei ole täna enam olemas. Samal ajal on ka neli korda lühenenud ka keskmine sinna nimekirja kuulumise eluiga, 60 aastalt 15 aastale (15 Most Valuable Companies Brands by Market Capitalization (2000 – 2021)) . Lihtsustatult võib selle põhjuseks tuua tehnoloogia arengu, kuid tegelik põhjus on selles, et nende organisatsioonide juhid ei suutnud oma teenuse pakkumust viia vastavusse tehnoloogia arenguga kaasas käiva kliendikäitumise muutusega. Läbi aegade juhi kõige olulisemaks tööks on oma kliendi loomine ja tema ootusi ületava teenuse kättesaadavuse tagamine. Kui sellega toime ei tule, siis kliendid leiavad uue teenuspakkuja. Vahet ei ole kas teenusepakkujaks on riik või ettevõte.
21. sajandi alguses maailmas oma turusektorit valitsenud firmade Nokia ja Kodaki juhtidelt on küsitud, mida nad tegid valesti, et nad kaotasid oma domineeriva turuosa. Mõlemad juhid toovad välja tõsiasja, et neil jäid mõned asjad tähelepanemata ning neil puudus jõud lasta lahti hetkel tunduvatest TOP toodetest. Ei olnud aega oma karbist välja tulla, veendumaks, kas kast vajab parandamist. Eelmises postituses “Homse lühiajalugu” kirjutasin, et areng toimub looduses ainult läbi surma. Nokial oli nutitelefon valmis 2005 aastal ning seda käidi isegi Apples Steve Jobs’le näitamas. Nokia 3110 müük läks hästi, India turg kasvas meeletu kiirusega. Kartuses kaotada massturgu, kaotati alguses uus kõrgema marginaaliga turg ja lõpuks Nokia telefonist sai ajalugu. Kodakil oli ennem konkurente olemas parim digilkaamera, kuid selle turule tootmist lükati sihikindlalt edasi. Kogu tähelepanu oli seotud filmimüügi ja seda toetava ärimudeli efektiivsemaks muutmisel.
Microsofti inseneridel kulus tervelt kaks kvartalit tõestamaks Bill Gates’le kui oluline on firma jätkusuutlikkuse seisukohast Internet. Õnneks olid nad süsteemsed ja järjekindlad. Täna peetakse Microsofti meie aja üheks edukamaks fõõniksiks. Organisatsiooniks, kes suutis õigel hetkel ära tabada kliendikäitumise muutuse ning oma ärimudeli ja organisatsiooni viia vastavusse sellega. 2020 aastal Microsofti tuludes alla 1/3 moodustas litsentsimüük. Et selline muudatus saaks võimalikuks oli Microsofti omanikel tarkust, viia läbi vajalikud muudatused juhtkonnas ja uutel juhtidel omakorda sihikindlust organisatsioonis uue arengule suunatud holistilise organisatsioonikultuuri rakendamisel (Nimble Leadership, walking the line between creativity and chaos – Deborah Ancona, Elaine Backman, and Kate Isaacs HBR 08.2012).
Olulisem element, sellise kultuuri loomisel on organisatsioonis rakendada lihtsad süsteemid ja protseduurid, mis sunnivad inimesi pidevalt esitama küsimusi, mis tuleviku arvestades vajab muutmist.
Alustuseks vajab vastamist küsimus, kuidas ennustada tuleviku. Kuidas õppida õigeaegselt tähele panema muutusi, mis võivad oluliselt mõjutada meie tänast äri. See on läbi aegade olnud juhtide jaoks olulisem küsimus. Lahendus on siin imeliselt lihtne. Tuleviku ennustamisega tuleb süsteemselt ning järjepidevalt tegelda. Ümbritse end valdkonda tundvate inimestega ning regulaarselt (vähemalt kord kuus) otsi vastust kolmele küsimusele:
- millised trendid võivad meie äri mõjutada järgmisel 2 – 3 aastal;
- millised tugevused (võimekused), me peame looma, et need trendid enda kasuks pöörata;
- millised meie sisemised nõrkused (käitumised, harjumused) võivad muuta need trendid meie organisatsiooni jaoks ohtudeks.
Kõik me oleme kogenud, et ostes enda arvates erilise auto, avastad järgmisel päeval peale ostu, et terve linn on sellised autosid täis. Täpselt nii on ka tuleviku ennustamisega, kui sellega hakata regulaarselt tegelema, siis hakkavad inimesed olulisi asju märkama. Rakendub Carl Gustav Jung poolt sõnastatud Sünkroonsuse teooria.
Homo Sapiens’id valitsevad maailma, kuna ainult nemad suudavad tähenduse ümber punuda intersubjektiivse võrgu, mis koosneb ühisel kujutluses seadustest, jõududest, väljamõeldistest ja kohtadest. Viimase 70 000 aasta jooksul on Homo Sapiens’i loodud intersubjektiivsed tegelikkused muutnud aina võimsamaks, valitsedes tänapäeval maailma. Ükski teine loomaliik ei si suuda meile vastu astuda. mitte sellepärast, et neil pole hinge või teadvust, vaid põhjusel, et neil puudub vajalik kujutlusvõime ning oskus hulgakesti paindlikult koos tegutseda. (Homo Deus, homse lühiajalugu – Yuval Noah Harari).
Kel soov on testida oma meeskonnas arenguraamistiku rakendamist, siis kuni veebruari lõpuni on võimalik tasuta kasutada EMP365 keskkonda. Registreerutasuta konsultatsiooniks.
Nädala raamat: “Only the Paranoid Survive: How to Exploit the Crisis Points That Challenge Every Company” – Andy Grove, Inteli asutaja ja kauaaegne tegevjuht. Raamatu autor kirjeldab juhi” õudus unenägu”, kus selgunud on muutused, mis nõuavad üleöö teha strateegilised muudatused organisatsiooni teenusportfellis ning ärimudelis.
