“Sa oled see, millega sa tegeled. Ja sa teed just neid asju, mis on sinu fookuses”
– Ben Horowitz

Religioon oma olemuselt ei ole midagi muud, kui esiisade õpetus, kuidas jääda elama inimesele vaenulikus ja ettearvamatus keskkonnas.

Ülestõusmispüha (surnust ülestõusmine) on olemas kõikide rahvaste traditsioonides ja usundites. Usk paremasse tulevikku. Kuid sellele eelneb alati traditsioon, et paremaks saamiseks tuleb viia läbi eneseanalüüs. Ülestõusmispühale eelneb vaikne nädal, mis on aeg endasse vaatamiseks, et teha selgeks, mis on sinu jaoks oluline.

Rekollektsioon ehk enesekogumine või enesekaemus. See annab võimaluse vaadata endasse ja paremini maailma mõista. Aitab leida vastuseid küsimusele “Mida peaksin eneses muutma, et olla parem inimene?” Aitab mõista mida sa tegelikult tahad ja kuidas need sihid saavutada. See on hea võimalus vaimselt kasvada ja areneda. Kui seda mõistad ja need olulised asjad saavutad, siis oled ka õnnelik. 

Kaasaaegses maailmas oleme rekollektsioonile andnuid veidi teise nime – tagasiside ning pööranud asja olemuse  tagurpidi. Ootame, et keegi teine meid aitaks, keegi teine hindaks meie tegevusi ning selle info pealt sõnastaks meile meie eemärgid.

Kahjuks sellisel moel tagasiside ei toimi. Facebooki strateegiline personalijuht Marcus Buckinhgham on kirjutanud mõni aeg tagasi Harvard Business Review’s sisuka artikli “The Feedback Fallacy”, miks juhilt töötajale antav tagasiside ei toimi.

Meetod, kuidas seda enamusel juhtudel tehakse ning ärikursustel õpetatakse, läheb vastuollu inimese loomusega. Juhid arvavad ekslikult, et nad suudavad hinnata inimeste tegemisi ning käitumist. See on pelgalt soovmõtlemine. Vaid inimene ise oskab adekvaatselt hinnata, kuidas ta mingi tulemuseni jõudis või ei jõudnud. Ja kui ta leiab aega ja tahtmist hinnata oma tegemisi ning kogetut vastu oma eesmärke ning väärtusi, siis ta ka õpib. Loob eelduse enesearenguks, võimaluse saada parem tulemus.

See praktiline oskus on inimesele antud kaasa aegade kaugusest. Taarausulised käisid puid kallistamas ning sealt jõudu leidmas. Räägiti oma murest puule ning selle mõtiskluse käigus leiti lahendused ka kõige keerulisematele probleemidele. Puu ei andnud hinnanguid, ega jaganud õpetusi. Hindudel on püha Nepy – eneseanalüüsi päev. Budistid mediteerivad. Kristlased ja moslemid peavad paastu, mille üheks osaks on lisaks organismi puhastumisele, ka vaimne puhastumine – mõtisklused ning palved.

Kõik need nimetatud tegevused lõpevad ühe tulemusega – ülestõusmisega. Inimene, vastates enda jaoks olulistele küsimustele on leidnud lahenduse. Kui tahe (pühendumus ja eesmärk) on piisav, siis aetakse end püsti ka kõige keerulisemates olukordades ning minnakse sihikindlat edasi. Miskit ei juhtu aga siis, kui tahet ei ole ning ei ole tehtud enda jaoks selgeks, miks midagi tehakse või mis on mulle tõeliselt oluline.

Juhid kes on tagasiside võtnud kasutusele ning kasutavad seda moel, et tagasiside andja on töötaja ise – peavad seda kõige tulemuslikumaks vahendiks aitamaks inimestel saavutada oodatud tulemused. Tagasiside endale andmine on oma olemuselt õppimisprotsess. Kui tahad, et sinu meeskonnaliikmed end teadlikult arendaksid, siis on vaja, et tagasiside andmine toimuks nii inimese kui meeskonna tasemel sageli ning regulaarselt.

Nii tekib harjumus, et iga nädal esitad endale mõned lihtsad küsimused, mis aitavad mõista, mida on vaja teha selleks, et eesmärgini jõuda. Oled näoga oma tuleviku suunas ning selliselt liigud ka kiiremini edasi. Kui aga pilk on ainult juba saavutatul või olnul, siis liigud kui selg ees. Oma praktikast tean, et sel moel  kiiresti edasi ei saa. Kahju on vaid sellest, et enamus inimesi just nii käitub, elab oma mõtetega minevikus või teiste elus.

Tulemusliku tagasiside protsessi käivitamiseks on vaja teha mõned olulised sammud:

  • Inimene peab teadma, mis on tema jaoks oluline ja mida ta oma elus tahad saavutada – omama oma isiklikku arenguplaani;
  • Ettevõtte peab teadma, mida tahetakse koos saavutada ning mis on hetkel fookuses. Mis on need 3 – 5 asja (prioriteeti), mis peavad saama tehtud järgmise 90 päevaga;
  • Inimene peab teadma, mis on ettevõtte ootused tema rollile – mis tulemusi sellelt rollilt oodatakse ning et tal oleks õigus ainuisikuliselt teha ka otsuseid, mis on seotud nende tulemuste saavutamisega;
  • Kõik rollid on joondatud vastu ettevõtte 90 päeva fookusteemasid – ehk inimene on meeskonda teavitanud, milline on tema panus, et ettevõtte 90 päeva eesmärgid saaksid reaalsuseks;
  • Meeskonna juht lepib iga meeskonna liikmega kokku ülenädalase 1:1-le vestluse, et töötaja saaks anda tagasisidet, kuidas tal oma prioriteetide täitmisega läheb. Vaid nii saab juht suunata meeskonna liikme suurepärastele tulemustele.

Kõike eelnevat aitab hästi kokku võtta Andres Haaveli hiljutine veebiseminar kvartalipõhisest planeerimisest, mille eesmärk on määratleda organisatsiooni jaoks järgmise kolme kuu kõige olulisem arengusamm või muutus, et parendada oluliselt ettevõtte tulevast konkurentsivõimet.

Nii on areng toimunud läbi aegade – inimene peab ise teadma mida ta tahab. Ise võtma endale kohustuse ning ise ka vastutama endale või meeskonnale antud lubaduste eest. Vastasel juhul õpetame abitust. Abistamine tekitabki abitust.

NÄDALA VITAMIINID

  • Raamat “Südikus – kirglikkuse ja visaduse jõud” – Angela Duckworth. Kõigile kes tahavad edu saavutada – olgu siis tegu lapsevanemate, õpilaste, õpetajate, sportlaste või ärimeestega – silmapaistvate saavutuste taga pole mitte anne, vaid kindel kirglikkuse ja visaduse komplekt, mida ta nimetab südikuseks.

 

  • Kogemuslugu 04.04Kuidas luua maailma parim raamatukauplus?“, külaliseks on Viljar Ots – mees, kes ehitas üles Rahva Raamatu. Viljariga kohtumistelt on jäänud sümpatiseerima mõte, et saavutad just selle, millise eesmärgi sa endale sead.
  • Kogemuslugu 11.04Fookus ja distsipliin viivad meeskonna sihile“. Külaliseks on Martin Länts, Bigbanki juhatuse esimees, kes jagab oma juhtimisprintsiipe, mis on aidanud tema meeskonnal Bigbanki
    kiires arengus hoida. Kümme aastat tagasi seadis Bigbank eesmärgiks kasvada 10 aastaga 10 korda suuremaks. Tänaseks on Bigbanki varade maht võrreldes 2013. aasta lõpuga üle 7 korra suurem?