Täna on maailm hoopis teistsugune, kui me oskasime ette kujutada veel nädal tagasi. Meie fookus on sellel, kuidas hoida uues reaalsuses tervena oma pere, tervena oma organisatsioon ja hoitud oma kliendid. Märksõnaks on siin hoolivus. Enam ei ole võimalik edasi lükata töökorralduse muutmisega seotud tegevusi, millega venitamist sai põhjendada aknast ja uksest sisse pressivate pakiliste tegevustega. Veel eelmise nädala postituses arutlesin, et tööpäeva/töönädala pikkus on iganenud abstraktsioon ja selle paindlikuks muutmine tulenevalt töötaja võimekusest ja loodavast väärtusest ei saa rakenduda, kuna seda takistavad meie mõtteviis, harjumused ning organisatsioonides kokkulepitud süsteemid ja protsessid.

Neljapäeva õhtul saabus nagu välk taevast uus reaalsus, mis muutis vanal viisil toimimise võimatuks. Muutuste rakendamiseks vajalikud põhimõttelised otsused sai koheselt tehtud. Detailid lihvitakse paika vastu reaalsust (nn testimise käigus), milleks on kokkulepitud tihedad vahekokkuvõtte punktid, kus tulenevalt hetkeolukorrast ja uutest teadmistest pannakse paika uus lühiajaline plaan, et efektiivsemalt ja kiiremini jõuda soovitud lõpptulemuseni. Mis töötab, see jääb kasutusse, mis pigem segab või väärtust ei loo, see jäetakse koheselt kõrvale. Kõigil on teada miks muutus peab toimuma, mis tulemuseni tahetakse jõuda ning kuidas on soovituslik käituda. Kui eeltoodud asjad (vundament) on paigas, siis igaüks vastavuses oma rollile saab otsustada, mida ta konkreetselt ära teeb, et ta ise õnnestuks ja kogukond saavutaks soovitud tulemuse.

Reedel mõtlesid enamus Eesti ettevõtteid, lähtuvalt Peaministri korraldusest, kuidas uuest nädalast oma töö ümber korraldada, kuidas tagada oma töötajate tervislik heaolu, kuidas tagada oma teenuse ohutu kättesaadavus kliendile. Ei oodatud mingeid detailseid direktiive, ei nõutud kooskõlastusi. Asi toimis kiiresti, kuna otsuste tegemisel lähtuti tervest talupoja mõistusest ning üldinimlikest väärtustest. Igaüks, vastavuses oma tegevusalale, langetas iseseisvalt oma parima teadmise põhjalt otsused ja pakkus kaasteelistele välja võimalikke lahendusi. Tehti ka hulga otsuseid, mis lühiajalises perspektiivis mõjutavad otseselt negatiivselt nende organisatsioonide majanduslikku heaolu. Kõike seda tehti teadmisega, et kui asi lähiperspektiivis korda ei saa, siis selle mõju võib olla pikaajaline ja fataalne.

Nii peab ka iga inimene, arvestades suuremat pilti:

  • läbi mõtlema, kuidas korraldada oma töö ja tegemised nii, et mitte seada ohtu oma lähedased ja töökoht;
  • läbi mõtlema, kuidas ta loob endale kodus töökoha, kus ta saab fokuseeritult tööd teha;
  • läbi mõtlema oma töökorralduse – mis on tulemused, mis temalt oodatakse ning kuidas ta vastu seda oma nädala ajakava planeerib. Inimesed hakkavad mõistma, et nende töö on teenus, mis loob kas kliendile või organisatsioonile väärtust;
  • saama iseseisvalt oma ülesannetega hakkama, ja selleks on tal vaja selgust, millises ulatuses ta saab teha iseseisvalt otsuseid, et tal oleks võimalik saavutada tulemused;
  • leppima oma meeskonnaliikmetega kokku, millal, miks ja kuidas omavahelist tegevust koordineerida, millistel koosolekutel on mõttekas osaleda;
  • läbi mõtlema ja kehtestama rutiinid, mis aitavad hoiduda uues situatsioonis läbipõlemast. Ühe abitöövihiku leiad siit. Selle autor Marcus Buckingham, ütleb, et kui inimene oma tööajast vähemalt 20% tegeleb asjadega, mida ta tõeliselt armastab, siis on ta terve ja õnnelik.

Nii toimibki hajus, teenusepõhine organisatsioon. Inimesi ühendab ühine missioon, mis kõiki innustab ning kus igaüks vastavuses oma väärtusele, oskustele ja kompetentsidele valib rollid, läbi mille ta aitab organisatsioonil saavutada eesmärgid nii pikemas kui lühemas perspektiivis. Tulemusliku koostöö tagamiseks toimivad organisatsiooniülesed lihtsad reeglid, kuidas otsuseid tehakse, omavahelisi tegevusi sünkroniseeritakse ning infot vahetatakse. Mida suurem on organisatsioonis läbipaistvus eesmärkides ja nende saavutamise progressis, seda lihtsam on inimesel enda eesmärgid ja tegevused vastu neid joondada. Seda kiirem ja paindlikum on organisatsioon muutuste ärakasutamiseks või nendega toimetulemiseks. Loomaks organisatsioonile sellist võimekust, on juhi missiooniks (töö tähendus) inimeste pühendumuse kasvatamine ja ühiste koostööreeglite ehk organisatsioonikultuuri toimivuse tagamine.

Ram Charan ja Larry Bossidy alustavad oma raamatut “Confronting Reality: Doing What Matters to Get Things Right” arutlusega, mis on majanduskriis, mis selle on põhjustanud. Viimastel aastakümnetel on kõikide kriiside ja ettevõtete languse põhjuseks olnud struktuursed muudatused klientide ehk inimeste käitumises. Edukalt kriisist väljumiseks ei piisa vaid olemasolevate asjade efektiivsemalt ära tegemisest, nii teenus kui ärikorraldus on vaja viia uutele alustele. Nii ka tänane kriis. Kuna see on otseselt seotud inimeste tervise ja heaoluga, muudab see inimeste käitumist kiiresti. Hiinas on täna haigestumise oht suures langustrendis, kuid vähem kui 2 kuuga toimusid seal klientide tarbimiskäitumises olulised muutused. Tehnoloogia on siin vaid instrument, mis loob vajalikud eeldused.

Ka kriisi ajalt tuleb mõelda, mis saab peale seda, ja endale tuleb esitada kolm järgmist küsimust:

  • mis on need trendid klientide/ töötajate käitumisharjumustes, mis võivad oluliselt mõjutada meie organisatsiooni 2 – 3 aasta perspektiivis;
  • millised võimekused me peame oma organisatsioonis looma, et need muutused pöörata enda konkurentsieeliseks;
  • millised meie sisemised hoiakud, käitumised ja harjumused võivad muuta need trendid meie organisatsiooni jaoks ekstentsiaalseks ohuks.

Kaks viimast küsimust aitavad Sul panna paika pikaajalise plaani, kuhu ja milliseks organisatsioon arendada. Lähtu põhimõttest – probleem on võimalus, suur probleem on suur võimalus. Kui suudad oma ärivaldkonnas valdava probleemi konkurentidest efektiivsemal moel ära lahendada, siis paljud Sinu konkurendid ja nende kliendid võivad saada hoopis sinu klientideks.

Selliste uute lahenduste generaatoriks on tihti kriis, teatud ebatavaline olukord, mis sunnib meid leidma kardinaalselt tänase tava mõtteviisiga vastuolus olevaid lahendusi. Suurest plaanidest ei ole mingit kasu, kui sa ei suuda sellest järgmise 90 päeva jooksul realiseerida olulisemat edutegurit ning kogu organisatsiooni joondada selle ellu viimisele. Nii nagu Eesti Vabariigi Peaminister neljapäeval tegi. Kõigi fookus ühe eesmärgi elluviimisele, mille mitte-täitumisel kõik muu kaotab tähenduse.

Alates uuest nädalast toimuvad kõik Empowermendi töötoad virtuaalses keskkonnas. Nii ei ohusta me üksteist ning muudame teile nendel osalemise lihtsamaks (ise saad valida koha ja osalemise aja).

  • Nädala raamat – “Confronting Reality: Doing What Matters to Get Things Right” . Kuigi raamat on kirjutatud pea 15 aastat tagasi, leiab sealt hulga olulisi küsimusi, mis juht peab endale aegajalt esitama, testimaks oma ärieelduse paikapidavust vastu tuleviku trende. Mille poolest me erineme oluliselt tulevikus oma konkurentidest ja kuidas see tagab organisatsioonile piisava positiivse rahavoo.
  • Nädala film – Hacksaw Ridge – film mehest, kes tundis kohustust kodumaa eest ja uskus, et sõjaolukorras (pandeemia üks vorme)  ta suudab ilma relvata anda sama suure või suurema panuse, kui tema kaasvõitlejad. Usk enda idee õigususse annab sellel jõu ja usutavuse. Filmi saad hetkel vaadata Telia filmilaenutusest tasuta. Telia’s filmilaenutuses on hetkel kõik filmid laenutuses tasuta.
  • Nädala töötuba – Meeskonna 90 päeva fookus – organisatsioonid ei sure ideede nälga, vaid oskamatusest fokusseerida oma energia arengu jaoks kõige olulisemate asjade elluviimisele.
  • Nädala leid – viimastel päevadel on üha enam inimesi mõistnud, et parim viis oma immuunsussüsteemi tugevdamiseks on looduses viibimine ja sellega kontaktis olemine. Terviserajad on aktiivselt liigutavad inimesi  täis. Kes ikka inimest aita saab, kui ta seda ise ei taha, ega selle nimel ei pinguta. Covid-19 on kui äratuskell, mis nõudlikult helistades annab märku – inimesed, aeg oma harjumusi muuta.