Visioon ilma plaanita on unenägu, plaani ilma visioonita õudusunenägu – Jaapani vanasõna.

Viimasel ajal on saanud iganädalaseks traditsiooniks, kus kuuleme, et mõni eesti tubli kasvuettevõtte on suutnud oma arenguks kaasata 7 kohalise kaasinvesteeringu. Tundub, et trend on kasvav, olenemata sellest, et õhus on palju ebakindlust ning traditsioonilistes organisatsioonides pigem tulevikku nii positiivselt ei suhtuta. Juhtimisklassikud Bossidy ja Charan oma raamatus “Confronting Reality: Doing What Matters to Get Things Righ” soovitavad kriis puhul teha selgeks, mis on selle põhjus, mida see muudab klientide käitumises ning milline struktuurne muudatus sellega majanduses kaasneb. Strateegilise mõtlemise sisuks ongi leida vastus küsimusele, milline muudatus toimub meie sektoris klientide käitumises ja kuidas see mõjutab organisatsiooni poolt pakutavat teenust. Siin ongi põhjus, miks riskiinvestorid täna on nii aktiivselt valmis investeerima, kuna nad tunnevad, et muutus on pöördumatu. Nad ei ole igapäevaste ettevõtte operatsioonidega seotud, neil on aega mõistmaks suuremat pilti. Iga neile esitatav äriidee on põhjalik turuuuring, mis lahkab süüvitsi mingi valdkonna probleemi, selle muudatuse mõju sektorile. Seega nad tunnetavad hästi uusi avanevaid võimalusi.

Mõeldes vaid viimasele 12 kuule näeme, millises ulatuses on ettevõtted oma tööd ümber korraldanud, kuidas me oleme asunud teenuseid uut moodi tarbima. Vähemalt suveni rahvusvahelised kontsernid on soovitanud oma inimestel teha võimalikult palju tööd hajusmeetodil. 9 kuud on aeg, mis muudab uued käitumised harjumuseks ning nende muutmiseks on vaja samasuguse jõuga ühiskonda raputavad jõudu, kui tänane pandeemia. Ja kui inimesed õpivad uut moodi tööd tegema, kuidas see mõjutab tööjõu kättesaadavust, vajadust kontoripindade järgi, ärireisimisele, nafta tarbimisele jmt.. Kasvuettevõtete üheks eduteguriks fokuseerida kitsale probleemile. Lahendades selle probleemi uudsel ning muutes selle lihtsasti kättesaadavaks teenuseks, hakkavad seda tarbima tuhanded ettevõtted või miljonid inimesed, mis tagab piisava tulubaasi.

Sama moodi käituvad ka enamus organisatsioone. Kes strateegia ülevaatuse protsessi käigus hindavad vastu organisatsiooni visiooni, millised muudatused klientide käitumises võivad neid enim mõjutada. Tehakse otsused, millistesse ettevõtte arengusuunad saavad eelisarengu, mis asjade tegemisest otsustakse loobuda. Kontroll küsimus, mis kinnitab tegijate usku tehtud valikusse on “Kui me otsustasime teha sellise valiku, siis mille tegemisest me peame loobuma.” Kui see küsimus jääb vastamata ja inimestele selgelt teadvustamata, siis inimesed harjumusest jätkavad vanade asjadega tegelemist. Fookus hajub, pinged organisatsioonis kasvavad ning plaanitud muutus jääb saavutamata. Öeldakse, et sa oled see, kus on sinu tähelepanu – kuhu suunad oma aja ning energia. Suuna muutuse selge kommunikerimine ja selle omaks võtmine tagab, et organisatsioon suudab kiiresti ümber joonduda. Vaid sellisel juhul saab organisatsioon edukalt läbi viia Pivot’i – strateegia muudatuse kuidas jõuda eesmärgini. Kuid tänases kiires maailmas, enam ei piisa, kord aastas strateegia ülevaatamisest. Juht peab looma süsteemid, tõukurid, mis pidevalt hindavad klientide käitumist ja muutuvaid eelistusi. Enamasti ei ole vaja selleks keerulisi tehnilisi lahendusi, vaid piisab regulaarset ja süsteemset suhtlemist klientidega. Nemad teevad enamasti teie eest ära vajaliku uurimistöö. Kaupu ja teenuseid müües teenite raha, süsteemid aga loovad varanduse.

Tänase postituse peakirjaks leidsin idee Roger Martini raamatust “Playing to Win: How Strategy Really Works”. Raamatu koostamisel läbiviidud uuringutest selgub, et vaid 2% organisatsioonidest on tulnud platsile et võita. Seega kellel on selge visioon, kindel tahe ja hea strateegia on võimalus turul kasvamiseks päris suur. Suurimaks ohuks peab autor seda, kui organisatsioon oma arengu strateegia ehitab ülesse olmesolevatele aktivate arendamisele. Juhtub see enamasti siis, kui arenguplaani aluseks on excel, kus matemaatiliselt modelleeritakse kui palju üks või teine teenus järgnevatel aastale kasvada võib. Viga tekib sellest, et muudatuste põhjuseks on välised tegurid, mitte organisatsiooni tänane potentsiaal. Organisatsiooni kasv ja areng sõltub vaid sellest, kas on olemas plaan ning tahe viia organisatsioon vastavusse tulevastele nõudmistele. Muuta tuleviku trendid enda konkurentsieeliseks või lasta neil muutuda ohtudeks, mis võivad tõsiselt mõjuda organisatsiooni jätkusuutlikust.

  • Nädala raamat: “Playing to Win: How Strategy Really Works” Roger Martin – kokkaraamat, millest leiad juhised strateegia koostamiseks ning testimiseks. Lühikokkuvõtte raamatust saad lugeda siit
  • Kogemuslugu 01.04. aprilli kell 09:30 “Kuidas testida strateegiat vastu tuleviku”, Jaano Inno. Varasemalt oli kombeks strateegia koostamiseks  alustada keskkonna analüüsidega, siis tänaseks on see protsess keeratud teist pidi. Strateegia käsitletakse kui tuleviku hüpoteesi, mis vajab enne selle rakendamist vastu asjaosalisi testimist. Testimise käigus püütakse leida vastust küsimusele “Mis peab saama tulevikus reaalsuseks, et meie poolt kirjeldatud eeldused osutuksid tõeks.” Vastusteni on võimalik jõuda  läbi kiirete testide. Registreeru.
  • Kogemuslugu 08. aprill kell 09:30 “Kas ettevõtte juhtmeeskond toimib täis võimsusel” Toomas Soosaar.  Toomas tutvustab andmepõhist lähenemist, kuidas on võimalik lihtsasti tuvastada,  kui tulemuslikult meeskond teeb koostööd ja võtteid, läbi mille saab sooritusvõimet lühikese perioodiga tunduvalt parendada. 2020 aastal läbiviidud uuring näitas, et vaid 20% juhtidest on kindlad, et neil oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seatud õiged prioriteedid. Vaid 15%  juhtidest olid nad kindlad, et õigete prioriteetidega on seotud õiged inimesed ja ainult 47% on kindlat, et töökorraldus tagab tulemuslikku koostöö. Registreeru.

Empowerment loob meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks.

Kuni aprilli lõpuni on võimalus testida  testida arengukultuuri raamistiku Team’si põhist rakendust  EMP365. See nutikas süsteem seob ettevõtte organisatsiooni strateegilised eesmärgid inimeste igapäevaste tegevustega ja aitab hoiab neid fookuses.  Registreeru tasuta konsultatsiooniks.