Täpselt 50 aastat tagasi toimus Stockholmi kesklinnas Kreditbankenis ebaõnnestunud pangarööv, mis päädis pantvangide võtmisega. Kriis lõppes õnnelikult, kuid see sündmus on läinud tänu psühhiaater Nils Bejerot’i tähelepanekutele igaveseks maailma ajalukku.

Sellest juhtumist on saanud inimkäitumist iseloomustav termin.  Stockholmi sündroom on pantvangi(de)l vahel ilmnev psühholoogiline sündroom, milles pantvang ilmutab pantvangivõtjale lojaalsust ja poolehoidu, vaatamata viimase põhjustatud ilmsest ohust tema elule. Sageli asuvad Stockholmi sündroomiga pantvangid oma kinnihoidjat abistama või pärast vabastamist teda õigustama ja kaitsma. Ohvrid tegutsevad oma vabastamisele vastu, keelduvad hiljem tunnistusi andmast, koguvad raha oma vangistajate advokaatidele tasumiseks jms.

Kas tuleb tuttav ette kui mõelda inimestele ja nende koostööle (pere, organisatsioon, riik)? Kõik tahavad olla õnnelikud ja homset päeva paremini elada. Kuid siis satume oma harjumuste pantvangi. Vaja on muutuda, kuid õigustame muutuse mitte tegemist lausetega (dogmadega) –  meil käivad asjad nii, me oleme erilised, meil ei ole aega, tulekahjud vajavad kustutamist. Viimase põhjuseks on enamasti asjaolu, et õigel ajal on jäänud olulised asjad tegemata, olulised küsimused esitamata ning tulenevalt sellest lühiajaline fookus seadmata. Hetkel, mil oli tarvis nendega asjadega tegelda, oli teadmine selle kohta olemas, kuid ärategemise piduriks saab  Stockholmi sündroom.

Mis eristab edukaid inimesi ja organisatsioone teistest? Erinevad uuringud on näidanud, et edukatel on tahe ja võimekus leida aega arenguks ja oluliste asjade ära tegemiseks. Oluliste teemadega sihipäraselt ning süsteemselt nädalast nädalasse tegelda. Vahet ei ole, kas selleks on ettevõtlus, kunst, sport, muusika, teadmised või enda tervise eest hoolitsemine. See on aeg, mille pühendame endale, loomaks eeldused tulevaseks arenguks ja heaoluks. Tõhusa ajaplaneerimisega jäävad inimesed/organisatsioonid enamasti jänni, sest  puudub selgus, mida nad tahavad saavutada (eesmärgid) ning teadmine, kes nad tahavad olla 5  – 10 aasta perspektiivis.

PwC poolt läbiviidud uuringu kohaselt 93% töötajatest, ei mõista, mis on ettevõtte eesmärgid ning mis on nende panus selle saavutamisel. Samal ajal  Deloitte’i poolt tehtud Global Human Capital Trends uuring  näitab, et 90% inimestel puudub selgus, kes nad tahavad olla 10-15 aasta perspektiivis. Huvitav kokkusattumus või pigem tuleb nentida, et sisendmaterjal on sama. Inimesed jäävad eraelus ja organisatsioonides ikka inimesteks ehk nende käitumismuster on kõikjal sarnane. Vastasel juhul inimene lõhestub, läheb katki ja siis otsime abi psühholoogiast.

Juhi (lapsevanema) missioon on julgustada oma inimesi unistama ja olla eeskujuks, kuidas neis unistustes igapäevaselt elada. Käivitada ja hoida töös arengutõukurid. Unistamine ei ole midagi muud kui eesmärkide seadmine. Unistustes elamine omakorda tähendab sihipärast ja süsteemselt eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade ära tegemist (distsipliin), läbi mille muudetakse unistused reaaluseks, nihestatakse reaalusust. Oma rolli täites on juht/lapsevanem  kui treener, kes loob süsteemid ja protsessid (rituaalid), mis aitavad hoida fookust oluliste asjade ärategemisel (arengul) ning  tagab, et kokkulepitu saab tehtud. Hästi oluline edutegur on siin tihe rütm, mis loob võimaluse väikeste võitude tähistamiseks ning võimaldab kogetust õppida. Viimane on kiirendiks (agiilsus), mis võimaldab saavutada kaks korda parema tulemuse, kaks korda vähema ajaga.

PoWeR Score on lihtne, kuid väga tõhus test, mis aitab sul mõista, kui hästi toimivad organisatsioonis arengutõukurid. Kas oled end ja oma meeskonda Stockholmi sündroomi vastu vaktsineerinud ning kui tõhusalt see meede toimib.

Joe Badaracco (Harvard Business School) on juhtimise olemuse võtnud kokku ühe lausega: “Juhtimine on ekslike inimeste võitlus muuta mõned olulised inimlikud väärtused tõeliseks ja tõhusaks maailmas sellisena nagu see on.” Kui selle idee läbi hammustad, siis mõistad paljusid asju, mis sind juhina on vaevanud inimeste juhtimisel. Miks nad just nii käituvad. Kui saad selle teada, siis sul on tõhus tööriist, mille abil saad oma ideed ja ambitsioonid organisatsioonis ellu viia.

 

Arenguvitamiinid:

 

  • nädala etendus: “Dissonantsed”, Elmo Nüganen.  Vägev trupp, esitab maailmaklassikasse kuuluva draamateose, täna vägagi päevakajalisel teemal – kas vaikida ja olla passiivne, kui näed, et asjad on valesti. Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega.

 

  • nädala kogemuslugu:  Markko Põdra – RethinkBeds “Kuidas saavutada selgus eesmärkides ja suunata meeskond pühendunult tegutsema?”  Markkot innustas koostööd tegema Empowermendiga rakendatava juhtimissüsteemi Get Big Fast selgus ning lihtsus. Kasutades Power Score metoodikat on lihtne mõista, mis vajab meeskonna koostöös parendamist. Kvartalipõhine eesmärgistamine, aitab paika seada nii meeskonna, kui iga meeskonnaliikme fookuse. Juhtimiskalender on tugisüsteem, mis aitab hoida fookust ning luua vajalikud hoiakud, et eesmärgid saavad ellu viidud.  Ja eesmärkide puhul on oluline nende elluviimise mõõdetavus – vaid sellisel juhul on protsess juhitav!

 

EMPOWERMENT

  • MORE MONEY
  • MORE TIME
  • MORE FUN