Sel kevadel lugesin Ben Horowitzi raamatut: What You Do Is Who You Are: How to Create Your Business Culture. Minevikus ei ole mõtet elada, kuna seda muuta ei saa, siis mõtlesin, et keeraks paekirja tagurpidi. Mõeldes tulevikule tuleks pigem öelda, et sa saavutad just selle, kes sa tõeliselt tahad olla. Tihti on just sellesse teadmatusse peidetud paljude meie pingete põhjus nii isiklikus elus, kui suhete (organisatsiooni) tasandil. Me ei ole mõelnud enda jaoks selgeks, kes me tegelikult tahame olla, mis me tahame ühes või teises rollis saavutada, mis me selle saavutmiseks peame tegema ning palju meil selleks vahendeid vaja on. Kui see mõtteharjutus on jäänud tegemata, siis inimesel (organisatsioonil) on identiteedi kriis. Neil puudub pikk perspektiiv, mille alusel teha valikuid. Teadmatus tekitab ebakindlust ja hirmu ning see kordades vähendab inimese (organisatsiooni) tulemuslikust. Uuringud on näidanud, et ainult 5% maakera elanikkonnast on enda jaoks selle algoritmi lahendanud. Nad juhivad oma elu proaktiivselt. Ei tea kas see on meelevaldne seos või mitte, kuid 5% maakera elanikkonna kätte on koondunud 90% maailma materiaalsest rikkusest.

Õnnelikud on inimesed pidavat olema 3 korda tulemuslikumad, kuna nad teevad asju mille vastu on neil huvi, mis ühtib nende väärtusega ning milleks neil on oskused. Oskused tekivad inimesele siis, kui inimesel on mingi asja vastu huvi ja süsteemselt teeb jõupingutusi saada valitud alal parimaks. Suurepärased tulemused saavutatakse, siis kui süsteemselt tehakse jõupingutusi oma oskuste rakendamisel. Seega jõupingutust on vaja suurepäraste tulemuste saavutamisel 2 korral, nii oskuste loomisel, kui nende rakendamisel.

Miks on oluline nii oluline endale selgeks teha, kes ma tahan olla. Tulenevalt sellest mida sa tõeliselt väärtustad, planeerid sa oma aja. Kui olulistele asjadele aega ei leia, siis põhjuseks on piisava tahte puudumine. Oma aega saame me ise planeerida ehk otsustada kuhu investeerida oma kõige väärtuslikum vara. Aeg mille me eesmärgi saavutamisele pühendame ongi sisendiks (jõupingutuseks) tulemile. Sisenditest sõltub aga otseselt tulemi kvaliteet. Kuid lühiajalisi ja pakilisi ahvatlusi on elus kuratlikult palju ning enamasti on need põgenemistegevused, leidmaks vabandus miks eesmärgi saavutamiseks vajalikust jõupingutusest loobume.

Isiklik arenguplaan ei ole midagi muud, kui inimese (organisatsiooni) strateegiline plaan, kuidas luua võimekused, mis tagavad soovitud tulemuse saavutamise. Eesmärgid on tinti suured ja esimesel otsa vaatamisel hirmutavalt hoomamatud. Kuid sarnasel elevandi söömisega, tuleb seda teha tükk haaval. Suur pilt jagada aastale ning siis  teha selgeks millele fokuseerida järgneval 90 päeval:

  • mis on need suhted, mis vajavad parendamist või lõpetamist;
  • mis tuleb saavutada järgmise 90 päevaga. Kui see jääb tegemata, siis kõik muud tegevused meie eesmärgi suhtes kaitavad tähenduse;
  • millised rituaalid me peame looma, et soovitud tulemused saavutada-

Kuid plaani koostamisest jääb siin väheseks – vaja on jõupingutust ehk distsipliini plaanitu sihikindlalt ellu viia. Veel suuremat jõupingutust öelda EI kõigele, mis kulutab aega, mille oled planeerinud asjadele, mida sa tõeliselt väärtustad. Kui siin teed järeleandmisi, siis varastad enda tagant, varastad enda saatuse. Plaanist kinni pidamiseks ongi olulised rituaalid, mille käigus sa kindla rütmiga hindad soovitud tulemuste saavutamise tõenäosust ning korrigeerid saadud kogemuse alusel tegevusi ehk aega, suurendamaks oma eesmärgi saavutamise kindlustunnet.

“Inimesed kiivalt valvavad oma maist vara, kuid samas nad on nõmedalt hooletud kaitsmaks oma kõige väärtuslikumat vara, milleks on nende isiklik aeg” – vana Rooma filosoof Seneca.

Sa oled see mida sa väärtustad, ehk kuhu oma kõige väärtuslikuma vara oma isikliku aja juba homsest investeerid.

Nädala soovitused:

  • koosta oma isiklik arenguplaan (One Page Personal Plan). Võta julgelt ühendust, kui plaani koostamise või elluviimisega hätta jääd. Organisatsiooni strateegiline arenguplaan koostatakse täpselt samadel põhimõtetel. Sa pead mõistma, kes on organisatsiooni jaoks olulised asjaosalised, mis on see väärtus mida sa neile lood ning milliseid süsteeme ja protsesse on vaja selleks, et asjad efektiivsel moel saaksid tehtud. Öeldakse, et teisi saavad juhtida vaid need, kes saavad enda juhtimisega hakkama. Ja kui juhil on plaan teha organisatsioonis muudatus, siis tema on esimene, kelle peal tuleb seda muutust testida. Kui juht ei suuda uut harjumust omaks võtta, siis ei ole mõtet ülejäänud organisatsiooni inimeste aega, närve ning energiat selle kulutada.
  • hindamaks, kui suur on tõenäosus, et sa suuda oma eesmärgid ellu viia, täida  Angela Duckworthi raamatus “Südikus – kirglikkuse ja visaduse jõud” leheküljel 73 olev test. Raamatu autor on teinud mitmeid uuringuid, mis üheselt tõestavad, et südikamad inimesed on õnnelikumad. Raamatust leiad palju kasulikke juhiseid, kuidas sihipäraselt enda ja enda lähikondlaste  südikust kasvatada.