Uuringud on näidanud, et kõige suuremaid elumuutvaid otsuseid teevad inimesed kaks korda aastas. See on kas Uue Aasta alguses või peale pikemat puhkust. Inimestel on olnud siis kas piisavalt aega või põhjust mõelda olnule ning esitada endale küsimus, mida ma oma elus veel soovin kogeda. Hinduismis on olemas tava, et inimene peab aastas ühe ööpäeva võtma selleks, et teha sisemine analüüs. Nii seiskubki igal aastal märtsis üheks päevaks Indoneesias kogu elu (lülitakse välja elekter, turistidel palutakse mitte väljuda hoonetest, lennukid ei lenda), et inimesed saaksid selle rituaalile pühenduda. Õppida olnust ja saada läbi iseendale antud tagasiside paremaks. Parimad ideed tekivad siis, kui mõistusel hakkab igav.  Mediteerimine on üks sellise oleku väljakutsumise  vorme.

Küsimus, millele me sel hetkel vastust otsime, on: „Mida ma soovin, et tulevikus juhtuks ning kui palju ma olen nõus selle nimel panustama? Mis on minu tahe?“ Mida suurema hulga inimestega see otsus on seotud, seda keerulisem valikute tegemine on.

Inimesed jagunevad tuleviku planeerimise seisukohast kaheks. Üks osa meist tegeleb selle protsessiga teadlikult, sihikindlalt ning süsteemselt – seab endale pikaajalised sihid, paneb paika lühiajalised prioriteedid ja tegutseb nende nimel südikalt. Sellise lähenemise heaks töövahendiks on isikliku arengu plaan. Teised läbivad selle protsessi pigem alateadvuse tasemel, mistõttu on nende elus rohkem reaktiivsust, stressi ja pinget.

Ebakindlust valikute tegemisel tekitab määramatus, sest meid ümbritsev ei ole stabiiline ning kõik muutub kiiresti. Selline olukord on inimesi ümbritsenud kogu inimkonna eksistentsi vältel. Oleme sattunud elama ebasõbralikku keskkonda ning tuleb olla nutikas, leidmaks võimalusi, et paremini kohanduda pidevalt uueneva reaalsusega. Viimastel sajanditel on see meil hästi õnnestunud, mille tulemusena on inimeste populatsioon kasvanud kordades.

Inimestena oleme kogu oma teadliku eksistentsi vältel otsitud töövahendit, mis aitaks meil paremini ennustada tulevikku ja olla seeläbi edukam. Küll on kasutatud selleks ennustajaid, klaaskuule, posijaid, toodud ohvreid jmt. Kuid ikkagi on osutunud edukamaks need, kes on võtnud asjad enda kätte, kes ise loovad enda ja teiste tulevikku.

Viimastel aastakümnetel, kus tehnoloogia areng oluliselt muudab meid ümbritsevat maailma, on kasutusele võetud agiilsed (nutikad) juhtimissüsteemid. Nende olemuseks on see, et tulenevalt pikaajalisest visioonist ja keskkonnas toimuvatest muudatustest vaadatakse lühikeste perioodide tagant järjekindlalt üle tegevusplaanid ning seatakse fookus nende asjade ära tegemisele, millel on hetkel suurim mõju arengule (prioriteedid). Selline asjade korraldamine on ühtmoodi kasutatav nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasemel.

Asja õnnestumise taga on 4 olulist võtmetegurit:

#1: Fookus ja kokkulepe prioriteetide osas ning 110%-line pühendumus neile;
#2: Eesmärkide joondatus ja koostöö meeskondade vahel – ise reguleerivus;
#3: Tihe ja regulaarne aruandlusrütm ehk tagasiside;
#4: Ambitsioonikus eesmärkide seadmisel ning südikus nende elluviimisel;

Elu on kord juba nii seatud, et areng toimub ainult väljaspool mugavustsooni. Prioriteedid peame seadma tulemustele, mis asuvad meie unistuste ning võimete piiril. Ainult nii tekivad meil uued võimed, avastame uued innovaatilised lahendused ning ärimudelid.  Ettevõtted, kes plaanivad elada kaua ning edukalt, peavad pidevalt pingutama uute kõrguste poole. Konservatiivsete eesmärkide seadmine on suurimaks arengu takistuseks. Innovatsioon on hapnik, ilma selleta ei võida.

Kui ambitsioonikaks Sa hindad endale ja organisatsioonile seatud eesmärke? Kui suur tõenäosus on, et need realiseeruvad? Kui tõenäosus on üle 50%, siis oled lati liiga madalale seadnud.

See ongi sinu valik!

  • Nädala etendus  –  “Kostja ja hiiglane” – etendus mehest, kelle valikud on otseselt või kaudselt meid kõiki mõjutanud. Konstatin Päts osales “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” koostamisel, kus leiab lause: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!”
  • Nädala film  – “Aviaator” – film Howard Hughes’t , keda jätkus kõikjale ning kelle lennukad ideed tema lähedastele ja konkurentidele hullumeelsustena tundusid.
  • Nädala lugemine –  Kaheksa-aastase poisi õpetus: kui täna on hästi, siis ongi hästi.