“Võit ootab seda, kellel kõik on korras – inimesed nimetavad seda vedamiseks. Kaotus on kindel selle puhul, kes on jätnud õigel ajal ettevaatusabinõud tarvitusele võtmata – seda nimetakse halvaks õnneks.”
Roald Amundsen, The South Pole

Saabumas on sügisene pööripäev. Oled sa kunagi mõelnud, kuidas see päev sind mõjutab? Varasemalt oli see minu jaoks vaid üks tavaline kuupäev kalendris, mis jäi enamasti märkamata. Meedia tuletas meelde, et nüüd on alanud uus aastaaeg ning siis sai see vaikselt omaks võetud.

Tehnilised saavutused on loonud inimestele tehiskeskkonna, milles kipume unustama, et oleme osa loodusest.  Oma loomuselt  päikeseinimesed. Päike ei ole vaid valguse ja sooja allikas. Sealt kiirgab meieni energia ning seda lainetena, millel on kindel sagedus ehk rütm. Sarnane inimese südamerütmile. Tegelikult on asi vastupidi, loodusest läbi DNA oleme saanud rütmi, kus asjad/toimingud korduvad kindla rütmiga/lainetena. Kui rütmis tekivad häired või see katkeb, siis kõik me teame, mis sellele järgneb. Rütm tagab vereringluse, mis omakorda tagab vajalikele organitele energia kättesaadavuse ning teisalt uhub organismist välja mittevajaliku.

Pööripäeval on looduses kindel funktsioon, kus kogu elusloodus joondub järgmiseks etapiks, loomaks võimekuse jätkusuutlikuks arenguks. Tegemist on hügieeniga – väga sarnane hambapesuga. Suurest kiirustamisest võid selle protseduuri jätta tegemata, miskit justkui ei juhtu. Lühemas perspektiivis on sinu  lähikondlastel ebamugav, kuid pikemas perspektiivis mõjutab halb suuhügieen enamat kui ainult hammaste tervis. Sama on ka plaanidega, kui need jäävad süsteemselt ja regulaarselt uuendamata, siis mingil hetkel võid avastada, et oled ära andnud oma saatuse. Selge eesmärgi ja selle elluviimise plaani omamine ei ole pelgalt edu loov võimalus, see on bioloogia. Looduses on elu/arengu võimalus antud vaid neile, kes selle vastu tõeliselt huvi tunnevad.

Varasemalt kui inimesed olid tihedamalt seotud põllumajandusega, siis aastaaegade tsüklite jälgimine oli elu loomulik osa. Mõeldi pikalt ette, et mis tuleb teha sügisel selleks, et järgmisel agraarhooajal olla edukam, saada suurem saak väiksema pingutusega. Kui õigeaegselt jäid tegemata ettevalmistavad tegevused, siis võisid minna sügisel põllu äärde ja vaid imestada, miks puudub vili mida lõigata. Täna, kus suurema osa (94%) inimeste igapäevase töö ja elamise tulemuslikkust looduserütmid ei mõjuta, on kadumas ka harjumus regulaarselt vaadata üle, kuhu tulevikus investeeritakse  oma aeg, energia ja ressursid. Et tulevikus elada just sellist elu nagu tahad. Kui õigeaegselt on jäänud valikud  ja asjad tegemata, siis poole mõtet teiste poole viltu vaadata.

Agiilsed (nutikad) organisatsioonid on võtnud kasutusele vana tõhusa tööriista, arengutõukuri ehk kvartalipõhise arenguplaneerimise . Iga 90 päeva tagant esitatakse endale uuesti küsimused: Miks me olemas oleme? Kuhu tahame jõuda?

Milline on organisatsiooni ja iga rolli tasemel olulisim läbimurre, mis on edu saavutamiseks vaja saavutada? See protsess ei võta üle 1-2% inimeste tööajast.  Igapäevased asjad organisatsioonis toimivad edasi vanast rutiinist, see on inimeste jaoks harjumuspärane tegevus ehk mugavustsoon. Juht, kes on huvitatud organisatsiooni jätkusuutlikust arengust ehk konkurentsieelise loomisest loob rütmi, kus regulaarselt sunnitakse organisatsiooni vaatama kastist välja ja planeerima asjade tegemist, mis nihestavad tänast reaalsust. Otsima uusi võimalusi väljaspool mugavustsooni. Ja see ei tähenda vaid uute asjadega tegelema hakkamist. Sama oluline vastata küsimusele, millistest harjumustest, protsessidest ja varadest peame vabanema, et need meie arengut ei takistaks? Viimased on kui ankur, mis ei võimalda edasi liikuda. Kui peenar jääb regulaarselt rohimata, siis ühel hetkel kasvabki seal vaid umbrohi.

Nii ettevõtluses kui eraelus on soovitav kord kvartalis leida 1-2 tundi aega, et vastata jätkusuutlikuks arenguks olulistele küsimustele. Saadud vastuste alusel on mõistlik teha korrektsioonid oma plaanidesse ning sellest tulenevalt planeerida järgmise 90 päeva kalender. Kui arenguga seotud asjade tegemiseks kalendrisse aega ei planeerita, siis tavaliselt täidavad selle aja pakilised asjad. Viimaste puhul selgub enamasti, et need ei olnud ei olulised ega pakilised.

Kui plaan olemas, siis tuleb hakata sihipäraselt ja süsteemselt nädalast nädalasse tegutsema. Sellest kuidas iga nädal muuta õpiprotsessiks ja väikesteks võitudeks, kirjutan mõnes järgmises postituses.

Küsimused, mis aitavad leida uusi võimalusi:
(SWT – Trends, Strenghts and Weaknesses)

  • millised olulisemad TRENDID mõjutavad meie ära järgmise 2-3 aasta perspektiivis (vali 6 olulisemat);
  • millised VÕIMEKUSI peame omama, et muuta need trendid konkurentsieeliseks (vali 3 olulisemat);
  • millised meie harjumused ja käitumised (nõrkused) võivad muuta need trendid ohtudeks (vali 3 olulisemat).

Kui oled nendele küsimustele vastanud, siis allolevad kolm küsimust aitavad peenart puhtana hoida.

Mõtle järgnevale 90 päevale ning hinda vastu allolevaid väiteid enda olukorda 10-palli skaalal:

  • P – meil on ÕIGED PRIORITEEDID ja kõik saavad neist ühte moodi aru;
  • W – meil on ÕIGETE PRIORITEETIDEGA seotud ÕIGED INIMESED ja nad teevad ÕIGEID ASJU;
  • R – ÕIGED INIMESED saavad süsteemselt ja järjepidevalt kokku ning on pühendunud ühisele EESMÄRGILE.

Said kolm numbrit ja korruta need oma vahel. Tulemuseks on PoWeR Score, mis näitab sinu meeskonna võimekust, viia ellu ettevõtte EESMÄRK.

Kiireks ja jätkusuutlikuks arenguks juhina on sul vaja, et Power Score on üle 729 punkti.

Mis mõtted Sul juhina tekkisid?

Kõik me oleme oma elus juhid, juhime oma elu sinna, kuhu soovime. Kui ise plaane ei sea, siis teised inimesed on kärmed neid otsuseid tegema sinu eest.

Esimesel vaatlusel tundub, et kõik asjad on paigas ning mingit ruumi olulisteks muutusteks ei ole. Kuid kvartali plaani tegemisel lähtu eeldusest:

  • 25% ajast kulutavad inimesed asjade tegemisele, mis väärtust ei loo – ei materiaalselt ega emotsionaalselt;
  • 25% meie kasutuses olevatest varadest väärtust ei loo ja nende ülalpidamisega kaasnevad vaid aeg ning kulu.

Mõned näited:

  • 70% Eestis registris olevatest autodest seisavad 94% ajast, ehk ei loo sel ajal väärtust. Milline võimalus peitub siin Sinu jaoks?
  • Tehnilised võimalused ning viimane viiruspuhang on loonud uued võimalused piiride üleseks koostöö. Sellest tulenevalt näeme, kus organisatsioonid vajavad 25% varsemast vähem kontoripinda. Milline võimalus peitub siin Sinu jaoks?
  • Tehnoloogia on loonud võimaluse personaliseeritud ja geolokeeritud teenusteks. Milline võimalus peitub siin Eesti Vabariigi jaoks, vähendamaks autode mõju loodusele ning tagamaks õiglase maksustamise? Kopeerides teisi, saame süsteemi, mis ei vasta tänaste klientide ega kodanike ootustele.

==================================================

Investeeri iga nädal 3-4 tundi teadlikult enda arengusse ja mõned soovitused selleks:

  • Nädala artikkel: Beware a Culture of Busyness, by Adam Waytz. Hea lugemine, kuidas juht saab organisatsioonis rakendada raamistiku, mis aitab tänases ahvatlusi täis maailmas inimeste tähelepanu hoida oluliste asjade ärategemisel. Tegelikult raiskame me meeletult oma väärtuslikuimat vara – aega. Vara, mida sa kunagi tagasi ei saa.
  • Nädala raamat: “Libahunt” – August Kitzberg. Väga aktuaalne raamat meie tänasest reaalsusest. Teos avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi ja kombeid ning ellusuhtumise jäikust. Tiina ei soovinud elada halli hiirena, ta tahtis muutust. elada õnnelikku ning tähenduslikku elu. Kuid konservatiivne kogukond, ei suutnud teda mõista, surudes peale talle omaks võetud ohvriks-olemise mentaliteeti.
  • Nädala kontsert: 16.09  „The New Four Seasons. Vivaldi Recomposed“  – Eesti Kontserdi hooaja avakontsert. Tunne läbi kuulmismeele, kuidas aeg voolab ja milliseid emotsioone loodus sellega koos loob.
  • Nädala töötuba: 21.09  “Kvartali eesmärgistamine – arengu katalüsaator” – interaktiivne 1-tunnine töötuba, kus omandab teadmised ja oskused, kuidas meeskonnale seada kvartali fookus ja joondada organisatsioon selle ellu viimiseks.