Ma olin alati valmis andma selgitusi, kuid ei vabandanud kunagi, kui olin teinud seda, mida pidasin õigeks. – Anna Eleanor Roosevelt.
Viimasel ajal räägitakse üha rohkem, et ajajuhtimisest on kordades olulisem energiajuhtimine. Kuidas me teadlikult läbi oma tegevuste saame suurendada energiahulka, mida saame tarbida ja kuidas siis akumuleeritud energiat sihipäraselt kasutada, nii et suuta luua rohkem väärtust ja taastoota uut energiat (perpetuum mobile). Kõigil on selge, et sisendi kvaliteedist sõltub väljund. Inimese energiavarude täiendamisel toimib 3E mudel – tuleb korralikult süüa (Eat), regulaarselt harida oma keha (Exercise) ja kõige olulisem, teadlikult juhtida enda emotsioone (Emotion), kui tahame oma terviseriske vähendada. Valesti juhitud emotsioonid suurendavad organismis kortisooli taset, mis nõrgendab meie immuunsussüsteemi, mille tulemusena inimese vananedes suureneb vähki ja südame veresoonkonna haigestumise risk. Äge stress (negatiivne emotsioon) põhjustab veres kortisooli taseme kiire tõusu.
Mõistes seda valemit, palusin oma pereliikmetel loobuda mulle asjade kinkimisest ja asendada see positiivsete emotsioonide kinkimisega. Viimastel kuud olen ise aktiivselt teadlikult sel suunal tegelenud (iga päev märka head) ja minu pereliikmed on pühendunud uute võimaluste leidmisele. Ja eelmisest nädalast tahan jagada üht tõelist pärli – “Sinu sülle” – Mari Jürjens & VHK keelpilliorkester. Kontsert, mis andis nii palju mõtteid ja ideid, palju äratundmist. Mari Jürjens’i lauludel on sügavad sõnad ja paljuski eelmise nädala postitust “Tühistamiskultuur” kirjutades kummitasid minu peas tema laulu “Süü” sõnad.
Käesolevas postituses on minu soov tänusõnad öelda, selle emotsiooni kõige olulisemale tegijale, see on Vanalinna Hariduskolleegiumi Keelpilliorkestrile. Millise pühendumuse ja millisel suurepärasel tasemel mängivad need noored inimesed. Mõelge vaid, neil on iga tööpäev 8 tundi kooli + kodused tööd. Kust see aeg, kust see tahe, kust see tuli, kust see emotsioon. Mis salajane X-Factor paneb neid kaunis hingi tegema midagi erakorralist, kinkima teistele inimestele unustamatuid hetki, positiivseid emotsioone. Esiteks tuleb teha kummardus VHK juhtkonnale, Arvo Pärdile ja teistele, kes on loonud õhkkonna (hoiaku/vundamendi), mis innustab noori inimesi ühinema selle meeskonnaga. Magnetid on Rasmus Puur ja Pärt Uusberg, Eesti sümfoonilise muusika absoluutne tipp. Parimatele tegijatele meeldib mängida kokku parimatega. Siia seltskonda kuulumine paneb pingutama, leidma sisemist jõudu saamaks üle rasketest hetkedest. Leidma lahendused ületamaks ka suurimad takistused. Kuid olulisem on see, kuidas nad kokkumängu harjutavad, kuidas jõuavad tulemuseni, mis publikut, kui ka neid end positiivselt üllatab. Ja selle imelise tööriista nimi on orkestriproov. Seda imelist kontserti kuulates ja suurepärast kokkumängu nähes tekkis mul deja vu tunne. Orkestriproov ei ole midagi muud, kui meeskonna nädalakoosolek. Mõlema fookuses on saavutada meeskonna kokkumäng ühise uue väärtuse loomisel. Orkester käib regulaarselt koos selleks, et õppida kokkumängu uute lugude mängimisel, millest saab kokku kava ja tõehetkeks, kus tulemus realiseeritakse on kontsert. Käesolevale kontsertile olid varakult piletid välja müüdud ja kontserti lõppedes ei tahtnud aplaus lõppeda. Nad saavutasid seatud eesmärgi, kordades ületasid tulemused, mille vastu hinnata enda sooritust. Võite arvata, kellele plaksutas minu süda, kes olid need inimesed, keda tahtsin tol õhtul eriliselt tänada.
Kui analüüsida orkestriproovi, siis selle õnnestumiseks on mõned olulised elemendid:
- paigas on tulevikku suunatud fookus (eesmärk) – kokkulepitud pikaajalisem (aasta kontsertkava) ja sellest tulenevalt lühem eesmärk, ehk mis lood saavad sel korral proovis läbi harjutatud;
- enne orkestriproovi on selge, kes millist pilli mängib ja mis on igaühe partii konkreetse loo esitamisel (rollide jaotus);
- paigas on kindlad koostööreeglid, mis loob võimaluse kokkumänguks (noodikiri, partituur ja üldised muusika esitamise põhimõtted);
- orkestriprooviks on iga inimene oma partii iseseisvalt selgeks õppinud. Proovis on koheselt kuulda, kui keegi on koduse töö jätnud korrektselt tegemata. Ja tippmeeskondades ollakse siin tagasiside osas üdini ausad. Kuna andekatel inimestel on päevad tihedad, siis nad on nõudlikud, et ka nende kaaslased austaksid nende aega ja pingutust.
- proovis on fookus kokkumängul ning kui ilmnevad ebakõlad, siis lepitakse kokku, kes proovide vahelisel ajal mida ära teeb, et järgmisel korral asi paremini väljakukuks.
- kõik on mõtete ja tegevustega 100% kohal.
Püüa nüüd meenutada enda meeskonna eelmist nädalakoosolekut või kujutada ette, milline meeskonna nädalakoosolek ootab sind uuel nädalal. Võrdle seda orkestriprooviga. Mis toimib ja mis on need asjad, mis vajavad kokkuleppimist, et järgmised koosolekud loovad rohkem positiivset emotsiooni ning on tulemuslikumad. Sel teemal mõned nädalad tagasi jäi silma lõik Allan Wtakinsi raamatust “Coherence” – “Covernance meeting”. Kui meeskonnas või peres miski ei toimi, siis tuleb aeg maha võtta ja leida lahendus kuidas pinge eemaldada. Uuringud tõendavad, et enamuses organisatsioonides 2/3 energiat läheb sisemiste sõltuvuste ning pingete lahendamisele. Ettevõtted, mis suudavad aastas kasvada turust 20% kiiremini, on pööranud selle suhte teistpidi ja suudavad üle 2/3 energiast suunata kliendile väärtuse loomisele. Kui soov on hinnata kuidas asjad on sinu meeskonnas, siis kasuta selleks meeskonna sooritusvõime kalkulaatorit (PoWeR Score). Ausalt vastates on sul 3 minutiga selge, mis on sinu meeskonna arengutõkkeks. Fokuseeri järgmisel 30 päeval tegurile, millele andsid madalama hinde. Mõelge meeskonnaga selle probleemile lahedus, see ongi teie uus lugu, mis koos selgeks õppida ja läbi selle saavutate parema tulemuse. Mis juhtub siis, kui sa jätad selle tegemata?
Järgmises nädala postituses, kirjutan sellest, kuidas läbi mõõdetavuses on võimalik see protsess muuta mänguliseks, kus oluline on inimeste loomingulisusel ja koostöö lustil.
Minu Sõbrapäeva soov on näha igas päevas head (koguge häid emotsioone) ja olge lähedaste ning kolleegide suhtes hoolivad. Hoolivus algab sellest, et selgelt väljendate üksteisele oma ootused ning olge tähelepanelik selle suhtes, mis on sinu kaaslaste jaoks tähtis. Rünnake probleemi, mitte inimest.
Minu selle nädala vitamiinipommid:
- “Tormihoiatus”, Winston Churchill. Ajalugu kordub pidevalt uuel tasemel. Kuidas legendaarne Ühendkuningriikide peaminister, enda I Maailmasõja ajal tehtud ränkadest vigadest õppis ning läbi selle suutis ühendada rahvuse olulise võidu saavutamisel. Kui soov mõista, mis täna toimub, miks inimesed just nii käituvad, siis enamus vastseid leiad selles üle 70 aasta tagasi kirjutatud raamatust.
- “Pigem ei”, Von Krahl – mis juhtub organisatsioonis, kui ettevõtte kasvab ja meeskonnas on ladumata jäänud tugev vundament. Lavastus põhineb Herman Melville’i lühijutusel “Kirjutaja Bartleby” (1853), mis pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust.
- “C’mon, C’mon” – Täiskasvanu ja lapse siirastes vestlustes paljastuvad erinevad maailmavaated. See stiilne mustvalge linalugu on ood lapsele, kes meist igaühes elab.
Empowerment loob meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta, kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning aitab rakendada teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks.
Soovid nõu oma meeskonna 2022 aasta stardiks ning seda toetava treeningplaani koostamisel ja rakendamisel. Broneeri 1/2 tunnine tasuta konsultatsioon.
