Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest – Anna Eleanor Roosevelt.

 

Eelmisel nädalavahetusel toimunud brunchil küsisin ühelt ettevõtjalt, kas ta on oma laevad Eesti lippu alla toonud. Vastus oli ei  ja küsis, miks ta peab tooma laevad riiki, kus iga hetk võib alata sõda. Pangad ei anna laenu sellistes riikides tehtavatele investeeringutele. Miks teha oma elu keeruliseks. Eelmisest nädalast Gotlandil saarel tänavatel sõjaväe patrull. Taani saadab fregatti Balti riikide vettesse koos 4 hävitajaga. Huvitav mis on lahti.

9 jaanuaril toimus Toompeal Stenbocki maja ees Isamaa Lumehelbekeste meeleavaldus (sinised vestid ja loosungid nagu vene muinasjutu kangelannal, kas pelgalt juhus), nõudmaks valitsuselt konkreetseid samme Elektrikriisi lahendamiseks. Samas olid nad mitu aastat valitsuses ja kõik teadsid juba siis, et Eesti tarbib energiat rohkem kui toodab. Meeledavaldajatel oli teada, meie sõltuvus Venemaa gaasist, nad teadsid, et meie ühendused Põhjamaadega ei suuda korvata puudujääki, olid teadlikud Ida-naabri ambitsioonidest. Kõik demonstrandid teadsid, et keskkonna muutustest ja kasvavast tarbimisest tulenevalt, mis hakkab toimuma. Võimul olles puudus tahe pikaajalisse pilti süüvida ja ei loodud valituse ega riigikogu tasemel tingimusi, mis võimaldaks hetkel tarbida odavamat elektrit. Nii võiski lugeda Isamaa loosungitelt välja, meie Isamaalased kinkisime teile Eesti rahvas Jõuludeks kalli elektri. Otsuste mitte tegemine on ka otsus. Isamaa tänane juht paistab silma sellega, et püüab vältida vastutuse võtmist. Koalitsioonis olles ei osalenud valitsuses. Nii kuidas juht ees, nii käitub ka tema rahvas. Miskit ei ole siin ilmas juhuslikku.

22. jaanuaril EKRE toob rahva tänavatele. Korraldab Kasahstani, võimendades sisemisi pingeid. Inimesed tulevad tänavatele, sest vähe on neid, kes elavalt mäletavad kuidas Eesti 82 aastat tagasi kaotas iseseisvuse. Leitakse inimesed, kes kaotavad emotsioonide üle kontrolli ning siis selle varjus liiguvad tänavatel märkamatud rühmitused, kes võimendavad kaost ja tekitavad materiaalset kahju. Mängitakse reaktiivse elanikonna emotsioonidel ja lühikesel perspektiivil. Suurim põhjus Balti riikide kõrgel elektrihinnal tuleneb Leedust elektridefitsiidist, nii on olemas vaenlane ja hea ajend Balti riikide vahelise pingete eskaleerumiseks. Meelde tuletuseks, EKRE esimene samm mõned aastad tagasi võimule tulles oli Riigikogust Euroopa Liidu lippude eemaldamine. Hetkel on EKRE eesmärk Eesti Põhjamaade elektribörsilt ära toomine, ehk Venemaa mõju suurendamine meie elektrihinna kujunemisel. Lõhe tekitamine Eesti, Leedu ja Läti vahel. Et võimendada sellise tegevuse lühiajalist mõju, näeme lähiajal kuidas gaasihind alaneb ning Venemaa tarned Lääne suunal kasvavad.  Just sellele viitas Soome Vabariigi president Sauli Niinistö oma Uus Aasta kõnes, tsiteerides Soome kirjandus nobelsiti Frans Eemil Sillanpääd: “Rahvast lõhestav lahkeheli võib olla ohtlikum, kui otsene väljakutse ise.”  Just seda lõhet võimendab EKRE käitumisviis. Ei oska arvata, kas selle taga on mõne välise jõu teadlik tegevus, rumalus või lühiajaline saama himu (kole on mõelda, milline võis olla Mardi Riisipere mõisa elektriarve). Ka Pätsi ja Laidoneri mõjutati läbi nende majanduslikke huvide. Väikesed järelandmised, mis viisid fataalse muutuseni. Üle 1000 EUR-se arve sai vaid 0,7% klientidest ning enamik neist on teinud teadlikult ja vabatahtlikud valikud nii oma elamispinna suuruse kui küttesüsteemi osas.

Keskerakond, kellel on pikalt olnud võimalus teha otsuseid nii Riigikogu kui valituse tasemel, püüab hetkel olla toetuste lipukandja. See on neist väga õilis korvata inimestele enda tegemata jätmistest tekkinud kahjud. Kuid miks seda tehakse maksumaksja rahaga, Eesti tuleviku arvelt. 160 miljonit EUR-t võime laiali jaotada, kuid sama summaga saab ehitada kaks täiendavat elektrikaablit Eesti ja Soome vahele. Turule, kus on elekter täna 8 korda odavam. Toetuste eest võitlemine on asendustegevus, mis näitab tahtmatust tegelda probleemi ja selle põhjustega. Jüri Ratas oli valitsuse juht, siis kui need otsused oli vaja langetada. Täna on Riigikogu esimees, kelle pädevus on vastavad poliitikad kujundada. Kriisid tekivad siis, kui õigel ajal jäetakse tähelepanemata olulised asjad või tegeldakse mitte oluliste ehk põgenemistegevustega. Jüri solvumine, et temaga ei räägita tuleneb sellest, et teine pool on mõistnud, et tegemist on kriisiga. Tegeldakse kriisi põhjuse elimineerimiseks lahenduse otsimisega ja asjadega, mis on oluline. Püütakse ämbrile põhi alla saada, ennem kui sinna midagi valada. Ei ole aega tegelda odava populismiga. Täna ei ole õige aeg energia fokuseerida märtsi valimistele.  Hetkel on kriis ja see tuleb lahendada ning kriisi puhul tuleb keelata ära kõik tegevused, mis ei aita saavutada uut olukorda. Taavi Aasa roll on leida lahendus, kuidas luua võimalus kiiresti ligipääs odavatele elektriturgudele ja tootmisvõimsustele. Jaak Aab saab hätta sattunuid aidata, toetades kohalike omavalitsusi toetuste menetlemisel ning parema tehnilise lahenduse loomisel. Eestis on tehtud suured investeeringud, milleks on ettevõtjad ning omavalitsused taotlenud Euroopa Liidu struktuurfondidest miljardites Eurodes toetusi. Keegi ei ole pidanud almuse küsimiseks. Kõik sõltub hoiakutest ja sidistamisest.

Hetke probleemi põhjus on Riigikogus, kes ei mõista enda rolli, kellel puudub küpsus. Kõik saab alguse sellest, et Riigikogul ei ole olemas ühist kõiki liikmeid innustavat Eestit arendavat eesmärki ja seda toetavaid väärtusi. Riigikogu juhatus on end taandanud haamritaguja rolli. Hetkel on vaja ASAP Riigikogul maha istuda oma eesmärk sõnastada ning alustada selle elluviimisega. Vaadata üle kas seadusandluse tasemel on loodud tingimused selle uue reaalsuse tekkimiseks. Kõik muud tegevused on seni põgenemistegevused ning tuleks peatada. Ühist suunda omamata tekivad pinged ja luuakse vähe vilja. Tehakse otsuseid, mis hiljem ei pruugi ühtida pikaajalise jätkusuutlikust tagava eesmärgiga. Riigikogu esimehel on siin suur roll ja siin on võimalik saavutada kiire läbimurre, kui on tahe ning tegeldakse oma vastutusalas olevate oluliste asjadega.

Kui Riigikogu tõesti tahab tänast kriisi lahendada, siis 2022 aasta eesmärgiks soovitaksin: Loodud on tingimused Eesti energiasõltumatuse saavutamiseks 2025 aastal. Muutmaks selle eesmärgi teostatavaks tuleb määratleda olulisemad mõõdetavad 3 – 5 võtmetulemust, mille saavutamine tagab eesmärgi täituvuse. Võtmetulemused peavad olema lihtsasti numbriliselt mõõdetavad, sest juhtida saab ainult asju mis on mõõdetavad. Eesmärk on muutus, seega peab see olema reaalusest väljas, sest meie soov on tekitada uus olukord. Soov on reaalsust nihestada. Kui võtmetulemused seame liiga madalad, siis püüame eesmärgi saavutad vanal moel ja asi on määratud läbikukkumisele. Võtmetulemuse saavutamine nõuab kastist välja mõtlemist, muutust, teistmoodi tegutsemist. Eesti Vabariigi loomine ja taasloomine tundus tol hetkel enamusele inimestele ja ekspertidele võimatu ülesandena. ​Ebareaalsena.​

Ram Charan raamatus “Confronting Reality : Doing What Matters to Get Things Right” ütleb, et kui on majanduskriis, siis esmalt tuleb mõista, kas tegemist on tsüklilise majanduslangusega või struktuurse muutusega ning millist 7-st eluvaldkonnast see enim mõjutab. Täna oleme kriisis, kus toimub struktuurne muutus ning eluvaldkond, mida see enim mõjutab on haridus, mille üks osa on see kuidas organisatsioone juhime, kuidas koos areneme. See kriis oli ette ennustatav, kuna viimasel 20 aastal on just selle valdkonna poolt pakutav teenus võrreldes teistega kõige kiiremini kallinenud – 60% (The evolving monetary costs of the big seven, relative to 1997 – Source Eurostat). Seda tõendab ka Eesti Riigi valitsemiskulude ning riigiaparaadi kasv viimasel 10 aastal. Tehnoloogia on loonud võimalused nende teenuste pakkumiseks 10 korda odavamalt. Rakendades institutsioonide ja riikide ülest koostööd, rakendades jagatud teenuste põhimõtteid. Väheneb reguleeritus, otsuste tegemine detsenraliseerub ja suureneb üksikisiku vastutus. Lähima 2 – 3 aastat on meil kõigil  rõõmus võimalus näha selle uue reaaluse tekkimist. Uute omavalitsuste ja riigikogu komplekteerimisel tuleb lähtuda uuest tekkivast reaalsusest. Valed inimesed valedes rollides saab olema suurimaks arengutakistuseks. Öeldakse, et iga rahvas on oma valitsejat väärt. Kes selle muutuse ära tabab ja loob vajalikud tingimused uuest olukorrast kasu lõikamiseks, need jäävad, arenevad ja kasvavad. See on evolutsioon. Need kes jäävad vanadesse harjumustesse / kordadesse kinni, need on valinud endale teistsuguse saatuse.

Eelmise nädala postituses kirjutasin Jaan Krossi raamatust “Keisri hull”, mis räägib muutuste vajadusest ühiskonnas ning kuidas olemasolevad institutsioonid reageerivad sellele. Soovitan kõiki lugeda. (When you innovaite in a large company, the immune system will atttack you)

Tänase valituse tublid naisterahvad meenutavad üht raamatu peategelast Evat. Väga sümboolse nime valis hr. Kross sellele kangelasele. Eva tekitas muutuse, olles uudishimulik, nihestas reaalsust ja võimaldas osa saada uutest kogemustest, mille tulemusel Adam mugavustsoonist ehk paradiisist välja saadeti. Samas naisterahvad juba füsioloogiliselt mõtlevad pikemas perspektiivis, keda valida kaaslaseks, millal ja kuidas anda elu uuele arengule.

Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.  Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

Empowerment loob meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta, kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning aitab rakendada teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks. 

Soovid nõu oma meeskonna 2022 aasta stardiks ning seda toetava treeningplaani koostamisel ja rakendamisel. Broneeri 1/2 tunnine tasuta konsultatsioon.