Mõned nädalad tagasi küsisin ühelt ettevõtte juhilt, kuidas tal oma kvartali eesmärgi täitmisega läheb. Vastuseks sain aga hoopis küsimuse: “Andres, oled sa kunagi püüdnud köit tõugata?” Meeskonnaga sai plaan välja töötatud, igaüks võttis endale  kohustused, kuid ikkagi on nii, et olulised asjad jäävad tegemata. Inimeste aega tegelikult valitsevad pakilised tegevused. Oluliste tegevuste ära tegemistest on aga otseses sõltuvuses inimeste/ettevõtte areng ja tulevane konkurentsivõime. Miks on siis nii, et inimeste fookuses on lühiajaline tulemus, mitte aga asjad, mille ära tegemine aitab neil tulevikus saavutada kordades parema tulemuse.

Andres Viisemann: Isiklikku vastutust on jäänud järjest vähemaks – Postimees, Arter 26.10.2018 

Käisime paar päeva tagasi Rain Lõhmusega söömas ning seal tuli meil jutuks, et asi pole selles, kas inimene on tark või rumal. Enamus inimesi teab, mis on õige. Me kõik ju teame, et ainult magusat ja rasvast toitu ei ole hea süüa. Aga küsimus ei ole tarkuses, mis on õige või mida teha, vaid distsipliinis, ajaperspektiivis, vastupanevõimes kiusatusele, et lükata lühiajalist naudingut pikema aja peale; mitte et tulevikus saabub mingi massiivne nauding, aga loobuda lühiajalisest naudingust ja samas hoida ära tulevane pikaajaline virelemine. Natuke kaugemale võiks vaadata, ajahorisont võiks pikem olla.  

Näen seda paradoksi enda igapäevases töös. Enamusel juhtudel, kui asi ei õnnestunud, siis proovitakse ikka ja jälle vanal moel, varasemast suurema intensiivsusega, vana moodi asju korrata. Aga kui prooviks uuest nädalast nii, et kui asi ei õnnestunud, siis teeks teistmoodi. Iga nädala alguses teeks vahekokkuvõtte – hindamaks, milline on selle muutuse mõju sinu prioriteetidele. Inimene õpib ja areneb vaid siis, kui kogetu enda jaoks läbi mõtestatakse (kaasaegne väljend tagasiside). Hea töövahend oluliste asjade fookuses hoidmiseks on staatusraport. Täida seda kasvõi enda jaoks. Ja kui tahad, saada teiste inimestelt tuge, muuda see nähtavaks inimestele kellega koos toimetad, kellelt saad tuge oma eesmärkide saavutamisel. Nii teavad nad arvestada, millega sa tegeled, mis asjad on sul sel nädalal fookuses.  Enda jaoks saad tulenevalt pikemajalistest prioriteetidest (90 päeva tegevuskava) lahti mõtestada, mis sel nädalal on tõesti oluline ja kuidas mõõdunud nädalal tehtud aitas sul plaanitule lähemale jõuda. Prioriteedid on sinu kese. Kui sa ise neid paika ei pane, siis määratleb sinu eest need keegi teine. Prioriteet vastab küsimusele, kuidas saada paremaks, kuidas muuta enda tulevik helgemaks.

Miks siis toimub ettevõtetes köie tõukamine. Üks võimalik põhjustest on see, et ka juhtidel on kiire, nende fookuses on tulemused. Niinimetatud pehmed teemad on lükatud tulevikku, kui saab olema rohkem aega. Olen küsinud ettevõtete töötajatelt, mis on ettevõtte missioon (mis on ettevõtte olemasolu tähendus) ja visioon (kuhu tahetakse jõuda 3 aasta perspektiivis) ja kuidas te selle ühiselt saavutate (ettevõtte väärtused, ehk kuidas me üldiselt koos töötame). Enamus inimesi ei osanud vastata, neil on teadmata, mille suhtes enda pikaajalisi tegemisi määratleda. See tähendab, et ettevõttel puudub kese või kese on seatud vaid lühiajalistele tulemustele. Maailmaparandajad (lumehelbekesed) aga sellistes organisatsioonides töötada ei taha. Sellised, millised juhtimissüsteemid juhid loovad, sellest tulenevalt ettevõttes töötavad inimesed kujundavad enda mõtteviisi ning harjumused. Ehk nii tekib organisatsioonikultuur.

Ken Wilber on sõnastanud teadvuse intergaal teooria, mille abil saab igaüks lihtsa mõttetöö tulemusena, lahti mõtestada, kuidas on vaja süsteeme muuta, et organisatsioonis tekiks keskkond, mis soosib inimeste mõtteviisi, harjumuste muutust, mille tulemusena tekib organisatsioonis ettevõtte arengut toetav kultuur.

Eestis on käima läinud valimismöll. Mis silma paistab on see, et pikema ajalooga parteid keskenduvad lühiajalistele lubadustele (populismile), pakilistele asjadele ehk asjadele mis tõstavad kiiresti reitingut. Abinõu pühendab eesmärgi. Anda kohe inimestele kätte mingi präänik, mille eest vastutasuks saada mõni protsent reitingus juurde. Ajaloost tuleb meelde Katariina II troonimine. Selleks et varjata oma troonile tõusmise, mitte legitiimisust, lasi ta korraldada 3 kuulised pidustused Moskvas, kus rahva sekka visati  laiali 120 puuda hõbedat, tehti tsirkust jmt.. 

Millised on sinu ootused tulevasele valitusele? Proovi vastu Wilber’i mudelit hinnata valimisloosungeid ning parteide tegemisi. Kus on nende fookus, millised süsteemid on kasutusele võetud valijaskonna kaasamiseks. See näitab otseselt välja, milliseid ühiskondliku mõtteviisi ning harjumusi nad kujundavad. Milline tulevik ootab sind Eestis.

Kui sul on huvi arutada organisatsiooni kultuuri arendamise teemadel, siis oled oodatud 13. novembril kell 15:00 Eesti Kaubandustööstuskoja Juhtimisklubi raames läbi viidavasse töötuppa.

  • Nädala lugemine: Thrive, Arianna Huffington – maailma üks mõjuvõimsamaid naisi kirjutab, et kui me elu edu kirjeldame, vaid läbi saavutatud karjääri või teenitud raha, siis meie elu on kui taburet, millel on vaid 2 jalga. Arianna juured pärinevad Kreekast ning paljud tema arusaamad baseeruvad antiik kreeka filosoofial.
  • Nädala sündmus: NO99 teatri tegevuse lõppemine, oluline äratuskell juhtidele. Organisatsioon lakkas olemast, hetkest, kui seal töötavad inimesed ei leidnud koostegemisel tähendust. Organisatsioon ja tema võimekus on inimesed. Me petame end, kui arvame, et see on hooned, masinad ja raha. Nüüd Kultuuriministeeriumile jäänud vaid rõõm, luua kokku varad ja kohutused. Kui aga ka kohutused on suuremad, kui varad oleme ikka võitjad, sest seltskond suutis ühiskonda päris mitmel korral raputada.