Tee iga päev ühte asja, mis sind hirmutab – Anna Eleanor Roosevelt.
Kui sul tekkis küsimus, miks tänasel lool on selline pealkiri, siis et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et mul on üks imelik kiiks. Mulle meeldib jälgida oma poja arengut ning seoses sellega esitada endale küsimusi, miks ja mida nad koolis õppivad, kuidas toimib õpiprotsess. See on väga huvitav ning paljud need avastused on võimalik ära kasutada organisatsioonide arendamisel. Koolidel on oluline osa laste ettevalmistamisel iseseisvaks eluks, luua küpsus. Organisatsioonide arenguvõime on otseselt sõltuvuses juhi ja juhtmeeskondade küpsusest. Kui laste teadmiste ja oskuste kasutamiseks on kasutusel PISA test, siis juhtide küpsuse testimiseks on hea töövahend – HIGH-PERFORMANCE MANAGERIAL COMPETENCIES (HPMC) FRAMEWORK.
Tänases tehnoloogia maailmas on oluline, et noortel inimestel on tugev põhi reaalainetes, et nad oskaksid matemaatiliste mudelitena modelleerida protsesse, muutes teenused lihtsamini kättesaadavaks ning nende osutamine kordades tõhusamaks. Inimeste tahe luua selliseid lahendusi sõltub sellest, millisena nad maailma näevad ja tunnetavad. Viimane kujuneb välja läbi humanitaarainete, mille sisuks on anda edasi teadmisi kultuurist. Koostöötavadest, kuidas inimesena teistesse inimestesse suhestuda, et koos tegutsedes tõhusamalt muutuvas ning inimesele ettearvamatus maailmas hakkama saada. Inimene on alati elanud ohtlikus maailmas ning igas sekundis vähemalt 5 korda alateadvus hindab, kas meie ümbrus on turvaline. Vastavuses saadud infole (ennustusele) tekib emotsiooni (motivaator). Viimane käivitab tegevused – ehk reaktsiooni, millest sõltub tulemus.
Enim laste väärtushinnanguid, kujundavaks aineks on koolis kirjandus. Keeruline on mõista, miks sellele ainele on antud nii eksitav nimetus. Sisuliselt on tegemist ainega, mida vanad kreeklased kutsusid – tarkuse armastuseks (filosoofia). Läbi jutustatud lugude ja nende arutamise, õpivad noored inimesed paremini tajuma maailma ning koosolemise reegleid. Kui üks või teine lugu panna ajaloolisse konteksti, siis on lihtsam mõista miks autor nii kirjutas ning millised sündmused sellele järgnesid. Milline käitumine, millise tulemuseni viis.
Nii ma arenen koos pojaga, tema kõrvalt vaikselt loen kohustuslikku kirjandust. Nii sattuski minu aastavahetuse lugemishetki täitma Jaan Krossi raamat “Keisri hull.” Mõeldes kirjaniku elule ja teose avaldamise ajale, võib mõista, mis oli see valu ja olukord, mis inimest kirjutama pani lugu, mida ta jutustab läbi 100 aastat varem toimunud sündmuste. Raamat räägib Otto von Bock’st, hästi haritud aadlikust, kes läbi Napoleoni vastase kampaania satub 19-nda sajandi alguses Euroopasse. Näeb kuidas sealsed inimesed elavad ja kuidas nad sellise elujärjeni on jõudnud. Olles toonase keisri Aleksander I parim sõber, kirjutab ta tsaarile kirja, kuidas muuta Venemaad, et saavutada kiire heaolu kasv oma kodumaal. Lähtuvalt oma eesmärgist muudab ta enda käitumist ning suhtumist oma mõisarahvasse, laseb nad vabaks. Enda elukaaslase ja lähima mõttekaaslase Eva, leiab ta pärisorjade seast. Kõik see on tsaari jaoks erakordselt ehmatav, et ta laseb oma sõbra tunnistada hulluks ning peidab ta salavanglasse.
Lugu näitab kuidas organisatsioonide jätkusuutlikkuse seisukohast on suurimaks vaenlaseks võime oma käitumisi ja harjumusi muuta. Viimast enamasti põhjustab inimeste hirm kaotada oma hetke staatus ja heaolu. Kross kirjutas Vene tsaaririigist, mis 1917 aastani eiras reaalsuses toimivaid muutusi ning füüsiliselt elimineeris inimesi, kes tulid välja ideedega reformida riigikorraldust. Riik tekitas enda ja haritud inimeste vahele lõhe, mille Saksa riik osavalt 1917 aastal ära kasutas, kukutamaks tsaari troonilt ning lõpetamaks aktiivne lahingutegevus Ida rindel. Eestlastel oli piisavalt nutikust kasutamaks tekkinud võimalus ära ja saavutada riiklik iseseisvus.
Kross kirjutas raamatu eelmise sajandi 70-ndatel aastatel, kui Nõukogude kord käitus oma inimestega tsaaririigiga sarnasel moel. Põhja-Eesti elanikud vaatasid Soome televisiooni rohkem, kui kohaliku ETV programmi. Iga terve mõistusega inimesel tekkis küsimus, miks me peame oma elu elama viletsamalt, kui meie põhjanaabrid vaid 80 km kilomeetri kaugusel. Vaid 10 aastat hiljem toimusid sündmused, mille vilju me täna naudime. Laulev ja veretu revolutsioon õnnestus, kuna tollastes võimuorganites töötasid suure rahvusliku missiooni tundega ning haritud inimesed, kes teadsid, et Eesti riigi taassünni ja kestmise eelduseks on rahva ühtsus. Innustus tegutseda ühise suurima eesmärgi nimel.
Meil on väga hästi läinud, meie elukvaliteet on kordades paranenud, kus inimloomusele omaselt tekib soov jääda saavutatud nautima. Ja enamasti saab see organisatsioonile eksistentsiaalselt saatuslikuks. Me jageleme hügieeni üle ja meie vaenlased kasutavad seda osavalt ära, lisades hagu sisemistele pingetele. Ajakirjandus ehk “neljas võim”, suures tähelepanu (klikide) näljas annab igale sellisele uudisele võimenduse juurde. Riigikogu kelle vastutus on ühise Visiooni loomine ja hoidmine, on langenud igapäevase olme tasemele ning on ise otsimas enda identiteeti ning rolli. Puudub küpsus.
Soome president Sauli Niinistö, maailma avalikust äratanud, 1. jaanuaril peetud uusaastakõnet alustas ja lõpetas Soome kirjandus-nobelisti Frans Eemil Sillanpää tsiteerimisega, meenutades rahvusliku ühtekuuluvuse tähtsust, sest “rahvast lõhestav lahkheli võib olla ohtlikum, kui otsene väljakutse ise”. Soome President tuletas oma inimestele meelde, et oht mille tulemusel nad on viimase 3-l sajandil oma iseseisvuse idanaabrile kaotanud, on tänane reaalsus. Ja tänane rünnak ei alga väljast, vaid riike nõrgestatakse esmalt sisemiselt, läbi sisemiste vastuolude võimendamise.
Eesmärk = emotsioon. Eesmärk on taustsüsteem, mille vastu meie aju hindab sisend informatsiooni. Loob aistingute kaudu saadud andmete põhjal ennustuse, kuidas see mõjutab meie tulevikku heaolu. Kui inimesel puudub innustav eesmärk, mis tekitab meis positiivse emotsiooni, siis pingelistel hetkel me võitleme või põgeneme. Me kaotame võime ratsionaalselt mõelda. Ja kui eesmärgita (negatiivse emotsiooniga) inimesel on rahulikum hetk, siis tal on igav ning teda tabab häng. Tekib stress, kaob tahe.
Jaan Kross raamatut lugedes on keeruline üheselt otsustada, kas tegemist on ilukirjandusliku, ajaloolise või juhtimislikku looga. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab kõiki Krossi proosateoseid.
Empowerment loob meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta, kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning aitab rakendada teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks.
Soovid nõu oma meeskonna 2022 aasta stardiks ning seda toetava treeningplaani koostamisel ja rakendamisel. Broneeri 1/2 tunnine tasuta konsultatsioon.
