Aastalõpp on halastamatult lähenemas ja aina tihedamini ettevõtte juhina esitan endale ühe lihtsa küsimuse. Kus peab olema hetkel minu fookus:
- kas lühiajalisel perspektiivil, et tuua koju aasta ilusad tulemused või;
- pikaajalisel perspektiivil, luua organisatsioon, mis oleks võimeline kasvavas tempos läbi aastate jätkusuutlikult kasvama ja häid tulemusi saavutama.
Eriti keeruliseks teeb juhtide jaoks valiku tegemise asjaolu, et enamus boonussüsteeme on ülesse ehitatud aasta majandustulemusele. Ja inimesed teevad just seda, mida mõõdetakse. Aga päris ilma vahepunktideta ka ei saa. Rõõmustab aga see, et aina sagedamini avastan ettevõtteid, kus saavutustulemused on võrdsustatud ettevõtte sooritusvõime paranemist tõendavate tulemustega. Viimasetel on otsene mõju ettevõtte tulevaste perioodide tulemistele ja jätkusuutlikkusele. Kui me ei suuda oma tegemistesse kaasata ja hoida õigeid inimesi või kui meie teenus ei vasta kliendi kõrgematele ootustele, siis tulevikus suurepäraseid tulemusi on väga keeruline saavutada.
Täna võime leida hulgaliselt juhte, kellel on mõtteviis, et selliste pehmete teemadega saab tegelda vaid siis, kui ettevõttel on head ajad. Kas ikka on nii? Miks ettevõte on sattunud olukorda, kus enda ja klientide eest hoolitsemiseks ei ole aega – kõik on hõivatud vaid tulekahju kustutamisega. Ja tihti on juht just see, kes rullib lahti voolikud ning suunab juga. Organisatsioon on aga ootuses, mis saab peale seda tulekahju.
Maraton on väga hea võrdlus ettevõttega – tulemus kujuneb just selline välja, milline on organismi (organisatsiooni) treenitus (sooritusvõime) ja kui efektiivselt ehitakse selle sooritusvõime realiseerimiseks jooksustrateegia (protsess). Seega 80% tulemusest vormistatakse ammu enne starti.
Suurepärane tulemuse maratonis sünnib siis, kui suudad saavutada tasakaalu energia tarbimise ja selle manustamise vahel. Kas suudad toimetad oma treenitusest tulenevalt optimaalses tsoonis – milline on kehaline ja vaimne suutlikus ning jooksutehnika. Kui siin tasakaal puudub, siis soovitud tulemus jääb vormistamata.
Hea maratoni jooksustrateegia ülesehitamisel on mõned lihtsad nipid:
- Enne jooksu on vaja paika panna maratoni rütm, kui kiirelt plaanid joosta keskmiselt ühe kilomeetri;
- Jookse ühtlases kasvavas tempos, ära tee järske kiirendusi (linnas kulub autol kütust tavaliselt rohkem kui maanteel sõites);
- Esimesed ¼ distantsist jookse 10 – 15 sekundit aeglasemalt kui oled planeerinud oma keskmise kilomeetri läbimise aja. See aga nõuab suurt distsipliini, et sprinteritega stardis mitte kaasa minna (soe mootor tarbib vähem energiat).
- Kasuta esimene ¼ distantsist selleks, et luua tugev põhi viimase ¼ distantsi läbimiseks. Lase kehal pingutusega kohaneda ja manusta joogipunktides täiendavat energiat. Kuna tegemist on ekstreemse pingutusega, siis distantsi teisel poolel keha lülitab välja kõik mitte olulised funktsioonid s.h. ka energia omistamise.
- Ole fokuseeritud hetke jooksule ning oma edasine tempo ja taktika planeerimisel lähtu eesolevast distantsist. Igal kilomeetril küsi endalt, mis peab osutuma tõeks, et soovitud tulemus saavutada. Mis on jäänud selja taha, enam järgmistel kilomeetritel ei aita. See aitab sul olla realistlik.
- Kiida enda igal kilomeetril nii saavutatu kui ka distsipliini hoidmise eest. Vallanduv õnnehormoon võib anda kuni 10% suurema energia laengu.
- Viimased 5 – 7 kilomeetrit anna endast kõik.
Tippspordist me teame, et sportlase ajabilansist 95% kulub sooritusvõime loomisele ja ainult 5% oma tulemuse sooritamisele. Ettevõtluses aga on tasakaal pigem vastupidine. Tulemuste saavutamise vajaduses, organisatsiooni sooritusvõime loome on justkui teisejärguline tegevus. Me soovime kasvu ja efektiivsust, kuid meie igapäevased teod ei toeta seda. Me igapäevaselt jookseks justkui maratoni viimast 5 – 7 kilomeetrit, kus on energiapuudus, kus keha on haaranud stress ning pidevalt mõlgub peas vaid mõtte, kuidas asjaga kiiremini ühele poole saada. See pole pikemas perspektiivis aga jätkusuutlik.
Teisipäeval kuulsin hommikul esinemas Kai Realot, kellelt paluti kommentaari raamatule “Jeff Besoz ja Amazon – pood kust saab osta kõike”. Tema suurimaks ahaa efektiks oli, et Jeff Besoz’t, Steve Job’i, Elon Musk on alati tahtnud teha midagi erilist ära teha (ellu viia oma missioon) ning hetke finantstulemused nende jaoks rolli ei mänginud. Huvitav, mis küll on olnud see, et investorid on nõus aastate kaupa ootama kasumit ning parimad tegijad ihaldavad neis ettevõtetes töötada.
Juhi toode on tema ettevõtte, mis on suuteline unistused ellu viima.