Saamaks edaspidigi samu tulemusi, jätka selle tegemist, mida praegu teed. Saamaks teistsuguseid tulemusi, muuda oma käitumist, kuni saad soovitud tulemused.
Vaid 150 aastat tagasi õppis inimene lendama. Eelmise sajandi esimesel kümnendil lõppes 25%-le lenduritest esimene lennukatse fataalselt.
Täna on lendamisel oht viga saada imeväike. See on 600 korda väiksem, kui arsti külastades. Kuidas on saavutatud lühikese ajaga, nii suur läbimurre?
Lennunduse algusest peale on rakendatud süsteeme, mille eesmärgiks on vähendada inimfaktorist tingitud riske. Need on kontrollprotseduurid lennu alustamisel, lennu lõpetamisel, eriolukordade tekkimisel, õnnetuste uurimisel ning nende tulemuste rakendamisel. Viimaste rakendamine on kõikidele osapooltele juriidiliselt kohustuslik.
1978 aasta detsembri United Airlines lend 173 on üks olulisemaid lennunduse turvalisusele mõju avaldanud sündmusi. See lend lõppes katastroofiga, kus 10 inimest hukkus.
Lennuk kukkus alla kuna lennuki kapten ei pannud tähele, et kütus saab otsa ning ei reageerinud sellele õigeaegselt. Kapten ei reageerinud märguannetele, mida ta sai korduvalt pardainsenerilt, kuna ta oli hõivatud pakilisemale probleemile lahenduse leidmisega.
Lennuki maandumise alustamisel telikut välja lastes kostis imelik müts ning pardaseadmed ei näidanud viimase kinnitumist. Lennuk läks uuele ringile, kapten tegeles telikuga, kuni kütus lõppes ja maanduda tuli 90 tonnise lennumasinaga elamurajooni.
Uuringu tulemusel töötati välja süsteem (protseduurid), mis tagavad meeskonna suurema kaasatuse ning ei võimalda kaptenil kaotada ajataju ehk unustada suurt pilti – maandada lennuk turvaliselt.
Foto: 1978 aastal United Airlines lend 173, mis muutis lennunduse turvalisuse ajalugu
Ettevõte on lennuk, mille kapteniks on tema juht.
Õnneliku maandumise ehk jätkusuutliku arengu tagab kui teadlikult luuakse valikuid, mis aitavad suurendada tulevast konkurentsivõimet.
Valiku omamist tuleks eelistada valiku mitteomamisele. See, kel on enim valikuid, kontrollib süsteemi ja mängu.
Valikute mitteomamisel on inimene reaktiivne ning otsuste tegemisel lähtub lühiajalisest perspektiivist.
Milline on ettevõtte juhtmeeskonna kontrollprotseduur (juhtimiskalender), mida tuleks korrata vähemalt kord kvartalis:
- Trendid, tugevused ja nõrkused: Millised trendid mõjutavad organisatsiooni arengut 1-2 aasta jooksul? Mis võimekusi peab omama, et need trendid enda kasuks pöörata? Millised sisemised takistused – käitumised, harjumused (süsteemid ja protsessid) võivad muuta need trendid ohuks;
- Prioriteedid – tulenevalt trendidest, kas meil on õiged arenguprioriteedid ning kõik organisatsioonis neist teadlikud ja nendele pühendunud;
- Inimesed – kas meil õigete prioriteetidega on seotud õiged inimesed ja nende professionaalne areng toetab prioriteetide elluviimist;
- Suhted – kas õiged inimesed kohtuvad õigete inimestega süsteemselt ja järjepidevalt ning prioriteedid saavad elluviidud.
Oleme oma klientidele väga tänulikud usalduse eest! Nende poolt enim kasutatud väljend meiega koostöö kirjeldamiseks on sageli korduv: “Empowermendi abiga SAAVUTASIME oma eesmärgid KIIREMINI!”
Just see ongi meie tugevus – aidata juhtidel KIIREMINI eesmärke saavutada.
Kui tunned, et Sinu organisatsioonis on eesmärke, mille suunas soovid liikuda kiiremini, siis tule ja arutame koos, kuidas seda teha.
Pane ennast julgelt kirja 1-tunnisele kohtumisele, klikkides juuresoleval nupul:
Kohtumise käigus aitame Sul kaardistada ettevõtte praeguse seisu ning seejärel leiame koos parimad lahendused ning loome samm-sammulise tegevuskava eesmärkide kiiremaks saavutamiseks ja ettevõtte võimekuse tõstmiseks.
Kohtumise tulemusena on sul väga selge ja konkreetne ülevaade sellest, mida tuleb teha teisiti ja nutikamalt selleks, et soovitud eesmärkideni kiiremini jõuda.
Nagu eelpool juba öeldud “Ettevõte on lennuk, mille kapteniks on tema juht”. Kapten otsustab, kas, kuhu ja kui kiiresti lennatakse.
