Tänase postituse pealkirja laenasin Mai-Agate Väljataga oma raamatust “Loomise õpetus II“.

Kõik me tahame oma hinges teha teistele head. Et minu perel läheks hästi, et minu ettevõttel läheks hästi, et minu töötajad / partnerid oleksid õnnelikud. Eelmisel nädalal panin tähele, et mitu juhti meie vestluse käigus mainisid, et neil on kõige keerulisem endale võetud ülesandeid ellu viia. Aasta algusest on piisav aeg mõõdas, et endale antud lubaduste täitmine on hakanud kiiva keerama ja on olnud võimalus esitada endale küsimus miks?

Ikka leiab mõne põhjus, miks nädala alguses planeeritud olulised tegevused kõrvale panna ja tegelda pakilisemate asjadega. Põgeneda endale antud lubadustest. Tulemuseks on see, et nädalalõpus käiakse tööl, ei puhata piisavalt end välja ning peres tekivad pinged. Kõik see vähendab töövõimet ja inimese tahet, midagi uut elu muutvat ette võtta. Kuidas tulla sellest orava rattast välja.

Küsimus on, mis on see oluline jõud, mis peaks mind oma käitumist(tegutsemist) muutma. See jõud on meie igaühe mõtteviis, vastus küsimusele miks ma peaksin end mugavustsoonist välja viima, muutuma. Juhile, kes ohverdab oma pühapäeva, ära tegemaks nädalas tegemata asjad, esitasin lihtsa küsimuse – miks sa varastad oma kallimatelt inimestelt (naiselt ja pisipojalt) selle aja, miks sa varastad neilt saatuse. Seda koosolemise aega ei saa sa mitte kunagi tagasi . Minu naabrimees, kes on ühe kiiresti globaalselt laieneva majandustarkvarafirma arendusdirektor, ühel õhtul ütles: “Tead ma olin oma poja esimestel aastatel kodust ära ja ma jäin ilma olla temaga koos need imelised kasvuaastad. Me ei tee enam kunagi nii.” Inimene õpib vaid siis, kui ta kogetud endale teadvustab ning teeb enda jaoks järeldused, mis peab tulevikus muutuma. Et see uus teadmus tulemuseks realiseeruks peab olema tahe ning distsipliin selle ellu viimiseks.

Oma ühes varasemas postituses “Kust tuleb stress ja kuhu kaob aeg”, kasutasin Roche Eesti tegevjuh Kadri Mägi-Lehtsilt kuuldud mõtet: me edu/õnn seisneb selles, kui hästi me suudame oma aega tuleviku perspektiivis juhtida. 20 sajandi hinnatud juhtimisfilosoofi Earl Nightdale märkmete põhjal kirjutatud raamatus “Hoiak” on hulk häid nõuandeid, kuidas seda teha. Pane paika selge siht, fokuseeri oma nädala tegevused sihi saavutamisele ja vii oma plaan distsiplineeritult ellu. Vaid nii kujundad oma tuleviku ja ei ole teiste poolt juhitav. Ja kui oled endale plaani teinud, siis alusta koheselt elama uut moodi. Ära lükka uue elu algust vanade harjumuste kohaselt edasi. Elada paralleelselt kahte elu on vaimselt, füüsiliselt ja finantsiliselt kurnav.

“Pakilised asjad tunduvad alguses olulised, kuid hiljem enamasti selgub, et need ei olnud üleüldse ka pakilised.” on öelnud II maailmasõja võidus olulist rolli mänginud kindral Dwight D. Eisenhower.

Kui sul on soov hinnata, kuidas sina ja sinu meeskond aega kasutab, siis hea töövahend selleks on Eisenhower / Covey ajamaatriks. Mida rohkem inimesed suudavad oma aega suunata oluliste asjadega tegelemisele – see tähendab mitte pakiliste aga tähtsate asjade lahendamisele – seda tulemuslikumad ning õnnelikumad nad on.

Enne selle postituse kirjutamist nägin kurja vaeva, et sundida end nädala plaani koostama. Kuidas lõputu hulga tegemist vajavaid ülesandeid vastu eesmärke prioritiseerida ning otsustada, millised neist avaldavad suurimat mõju minu ettevõte arengule. Kuidas esimesel pilgul justkui pakilised asjad kõrvale lükata, et leida aega olulisemate tegevuste jaoks. Mul kulus selleks ligi 2 tundi. Kõige keerulisem oli endale meeldivate tegevuste prioriteeti vähendada ning fookus panna nendele  tegevustele, mis loovad võimaluse minu meeskonna liikmetel saavutada suurepärased tulemused. Et nad ei peaks raiskama oma aega, et nad ei sõltuks minust.

Ikka ja jälle avastasin, et 40 töötunnist ei piisa. Kuid siin tuleb olla enda vastu üdini aus. Nädalasse ei tohi planeerida rohkem, kui tead, et suudad ka tegelikult ära teha. Kui siin eksid, siis oled nii enda kui teiste jaoks errori sisse kodeerinud. Oled petnud end, oled petnud kolleege, sõpru ja partnereid.

Harvard Business Review’st oli mõned kuud tagasi artikkel, kus tutvustati ühe uuringu huvitava tulemusi. Autorid püstaiataid endale huvitava hüpoteesi. Millised inimesed on tulemuslikumad:

  • kas need, kes teevad pidevalt hästi neile püstitatud ülesandeid või
  • need, kes pideavalt esitasid endale pidevalt küsimuse miks ma seda teen ja kuidas seda tööd saaks teha efektiivsemalt ning hoopis kas see töö on üldse vajalik?

Mis on sinu arvamus? Kui saadad mulle oma vastuse, siis saadan sulle vastu selle artikli.

Võib olla lihtsustab sul vastuse leidmist, allolev lõik. Nimelt saadeti uurimispaneelis olevatele inimestele paar korda nädalas sõnum, mille alusel nad pidid oma tegevust hindama, siis 1/3 teistest tulemuslikumad olid need inimesed, kes said all oleva sõnumi.

Mis on üks teema või tegevus, mis sulle sel nädalal erilist huvi pakub? Mis on üks teema, mille kohta sa soovid rohkem teada saada? Päeval tööd tehes, esita endale mitmel korral küsimus “Miks ma seda teen?” Palun leia igapäeva lõpus paar minut aega ning hinda vastu eelnevaid küsimusi, kuidas sinu päev läks?

Kui soov on testida selle sõnumi mõju, siis trüki see endale välja, pane endale nähtavasse kohta ning kuu aega alusta enda tööpäeva sellega, et loed sõnumi läbi.

Nädala lugemine ja vaatamine. Seekord piilusin, mis raamatud meie peres hetkel loetakse, ning küsisin miks:

  • „Ühe sõduri mälestused ” – Heinz Guderian, Saksa kindral kes suutis rakendada praktikas tehnoloogia arenguga kaasnevad uued võimalused mobiilseks sõjapidamiseks. Meie teame seda rohkem kui välksõdade nimede all – mille esimesed testid tehti II maailmasõja alguses Poolas ning tänasel päeval teame seda hübriidsõdade nime all. Teoreetiliselt oli varem kõik see teadmine olemas. Guiderian rakendas tehnikale lisaks sotsiaalse dimensiooni ehk inimeste koostööd soodustavad tegurid. Tulemuseks on pidurdamatu sõjaline jõud.
  • “Minu lugu” – Michelle Obama – raamat inimese kujunemise loost. Kui on selge siht ja tahe, siis ei ole miski võimatu. Michelle ja tema abikaasa Barrack on mõlemad pärit lihtsatest peredest. Rassist, kellele olid seatud riiklikud piirangud teha karjääri. Kuid kui tahe on olemas, siis võib saada ka sellisest lähtepunktist maailma mõjuvõimsamaks inimeseks. Michelle peab oma suurimaks õpetajaks oma ise, kes hoolimata oma ravimatust haigusest pühendas kogu oma vaba aja, oma lähedaste inimeste murede ära kuulamisele. Tihti on suurim abi see, kui inimesel on võimalus oma murest rääkida. Lahenduse leiavad inimesed ise.
  • Imagine It Forward: Courage, Creativity, and the Power of Change, Beth Comstock – muutustega toimetulek on nii organisatsiooniliselt kui ka isiklikult väga raske. Inimesed muutuvad resistentseks. Nad kardavad. Kuid meie maailma muutuste tempo ei ole kunagi olnud aeglasem kui praegu. Beth Comstock, GE turunduse ja innovatsiooni juht, jutustab oma loo, kuidas muuta suurt konglomeraati toimetama kui väikene ettevõte. Kuidas ületada muutustega kaasnevad nn surmaorud.