Sa pead tegema seda, mida sa enda arvates ei suuda teha – Anna Eleanor Roosevelt.

 

Eelmisel nädalavahetusel suusaklubis meestega vesteldes, selgus üks huvitav fakt. Järsku oli enamusest treeningkaaslastest saanud iluuisutamise fännid ja olid käinud vaatama Euroopa Meistrivõistluste naiste üksiksõidu vabakava. Kui koju tuuakse sellisel tasemel vaatemäng, siis justkui unustuses olevad alad muutvad üleöö popiks. Eriti kui mängus on kaasmaalased ja nad näitavad ootamatult häid tulemusi. Kuid oli üks huvitav fakt, mida kõik tähele panid –  KIIRUS. Nii kui tuli jääle uus tugevuselt järgmine grupp, nii kiirus koheselt tõusis. Viimase 6 naise kohta kehtis väljend KOSMOS. Just see kiirus võimaldas neil teha neljaseid hüppeid, keerulisi elemente, millesse soorituseks on vaja suurt sisend energiat. Suusataja paneb seda tähele, sest ka selles spordialas sõltub kiirus, mitte toorest jõust, vaid oskus õiges suunas ning kindla rütmiga energiat suunata. Kui tasakaal ja tehnika on paigas, siis liigud 2 korda kiiremini ja 2 korda väikesema energiakuluga. Otsustav on millal ja mis suunas toimub tõuge ning kui pikk on liug järgmise tõuke vahel.  Sama kehtib ka ujumise kohta. Mõni rahmeldab, teine liugleb.

Sama põhimõtte näeme organisatsioonide tegevuses. Mõnes ettevõttes näed, kus inimesed teevad tööd, on stressis, kui jõuavad tehtud vähem kui mõni teine ettevõtte samas valdkonnas. Toimub vilgas, kuid viljatu siblimine. Igapäev Harku metsas võib näha pilti, kus mõni mees rahmeldab uisku sõita, higi pritsib ja pulss on laes. Ja siis temast liugleb mõõda suusataja, kes tema kolme tõuke ajal teeb ühe tõuke. Tehnikat valdav sportlane suunab tõuke liikumissuunda ja libiseb ühe liuga 5 meetrit. Vähem osavam sportlase tõuge läheb 45-60 kraadi sõidusuunast välja ning tõugete vaheline edasiliikumine on 1 – 1,5 meetrit. Energia kasutus ei ole fokuseeritud.

Meeskonna juhtimisel on tõukemomendiks nädalakoosolek ja edukamad on need meeskonnad, kes suudavad koosolekute vahelisel ajal luua rohkem asju, mis võimaldab muuta tööd tõhusamaks või eemaldada takistusi, mis ei võimalda soovitud suunas kiiresti ja efektiivselt edasi liikuda. Sarnaselt suusatamisele on selleks vaja osata tehnikat ning teha järjepidevalt trenni, et sooritustehnika jääb õieti lihasmällu. Peale igat treeningut hindab sportlane sooritust. Hindab andmeid ja kuidas keha reageeris pingutusele. Kuhu järgmisel korral tähelepanu suunata, mida tehnikas muuta. Ka nädalakoosolekut saab pidevalt parandada, kui koosoleku juhtaja palub hinnata iga koosoleku lõpus osalejatel selle väärtust 10 palli skaalal ning teha ettepanek, mis vajab muutmist, et koosoleku tõhusus tema jaoks paraneks. Vaid nii saab lihvida tehnikat, nii koos arenetakse.

Kuid nädalakoosolek saab mõtte ja väärtuse siis, kui kõik koosolekul viibijad mõistavad, mis on selle töövahendi eesmärk ja kuidas sellest osalejad kasu saavad. Enamasti näed, kus koosolekule inimesed kogunevad selleks, et infot jagada. Kui puudub eesmärk ja struktuur, siis sellisel ajakasutuse tõhusus on väga väike ja inimesed sellel osalemist eriti ei väärtusta. Enamasti on inimesed koosoleku ajal oma arvutis või näpivad telefoni, tegelevad tähtsamate asjadega. Koosoleku fookus pigem on eelmise nädala tegemistel ja tulemustel, sest mis ikka tulevikust rääkida, kuna see tuleb nii kui nii 😉. Olnust on lihtsam rääkida ja siin jutud ei lõppe.

Koosolek saab sisu ja see on võimalus juhil kaasata oma inimesed, kui meeskonnal on paigas lühiajaline arengueesmärk, mille saavutamine oluliselt parandab meeskonna sooritusvõimet. Olgu see siis konkurentsivõime parenemine või asjade tõhusam ära tegemine. Eesmärk peab olema ambitsioonikas, kuna soov on saavutada muutus, mis annab eelise. Reealsust nihestav. Kui plaan on teha asju konkurentidega sarnaselt, siis energia kulub vaid neile järgi jõudmiseks ja kui järele jõuate on nad uue käigu teinud ja teist veelgi kaugemale libisenud. Eesmärk on uus olukord, mida soovite saavutada ning et plaan saaks konkreetne, siis määratlege 3 – 5 võtmetulemust, mille saavutamine tagab eesmärgi täitumise. Võtmetulemused peavad olema numbriliselt mõõdetavad, sest juhtida saab vaid seda, mis on mõõdetav. Ja võtmetulemused soovitakse seada nii kõrged, et meeskonna kindlustunne nende saavutamise osas on 50%. Vaid siis kui eesmärk on reaalsusest väljas, siis hakate otsima kastist väljaspool olevaid lahendusi. Kvartali fookuse planeerimisel enamasti kõiki uusi läbimurdvaid võimalusi ei tuvastata ja siin hakkabki olulist rolli mängima nädalakoosolek. Igal nädalakoosolekul meeskond esitab iga võtmetulemuse kohta küsimuse, mis on selle täitumise kindlustunne (1…10) ning mis peab sel nädala saama tehtud selleks, et kindlustunne kasvab 1 punkti võrra. Huvitav on see, kui võtmetulemused on meeskonna fookuses ning iganädalaselt hinnatakse kus peame olema, kus oleme ja mis peab tegema, siis inimesed hakkavad märkama uusi võimalusi. Enamusele meist on tuttav tunne, ostes uue ja ainulaadse auto, siis peale ostmist märkate, et terve linn on sarnaseid autosi täis.

Selle aasta alguses käivitasime ühe huvitava initsiatiivi – SfEX (Smart facility Expert), mille missiooniks on aidata inimestel säästa 30% energiakuludelt. Paljudel juhtudel on võimalik selline efekt saavutada tegemata suuri investeeringuid, vaid kasutades nutikaid lahendusi energiajuhtimisel. SfEX aitab leida iga hoone jaoks sobiva lahenduse ning on abiks klientidele teenuse käivitamisel. Peaminister Kaja Kallas ütles, et odavaim energia on kokkuhoitud energia. Esimene samm energiatõhususe saavutamiseks ei ole midagi muud, kui lihtne sisekliima kvaliteedi hindamine. Vajalik teenus on odav ning  selle kasutusele võtt on sama lihtne kui nutitelefoni vahetus.

SfEX oma olemuselt huvitav institutsioon, mis ühendab erinevaid iseseisvaid üksteisest sõltumatuid organisatsioone. Igaüks toodab oma lahendust ja kus igal ühel on väärtusahelas oma tugevused ning koos nad moodustavad tugeva  konkurentsivõimelise löögirusika. Seda initsiatiivi juhitakse läbi nädalakoosolekute, kus ühendmeeskonnal on ühine arengueesmärk ning selle saavutamist toetavad võtmetulemused. Viimasel koosolekul üks osaleja küsis, kas me kohtume nüüd igal nädalal. Kuna olin enne koosoleku rääkinud ka neile loo iluuisutamisest, siis teine osaleja ütles, et kui meie KIIRUS langeb, siis oleme peagi kui EM nõrgim võistlusgrupp. Kus võitlejad liikusid aeglaselt, tegid graatsiliselt kaheseid ning mõnda esinejat isegi muusika ei häirinud.

Milline on hea eesmärk ja võtmetulemused. Hea näite saame tuua mõõdunud nädala sündmuste põhjal. Ühel hetkel mõistsime, et meie heaolu (mugavused ja võimekus konkurentsivõimeliselt toota) ja iseseisvus sõltub meie Ida-naabri tahtest, kelle mõjutada on gaasi hind ning selle kättesaadavus. Vabariigi jätkusuutlikkuse seisukohast on meie eesmärk saavutada energiasõltumatus, millest otseselt sõltub meie riigi iseseisvus. Inimesed on mugavad ning lühikese heaolu nimel on valmis loobuma olulistest asjadest.  Peaasi, et minul oleks hea ja odav.

2035 aastale mõeldes eesmägi sõnastaksin.

Eesti on saavutanud  energiasõltumatuse Ambitsioonikas, reaalusest väljaspool olev innustav eesmärk. Uus seisund, millest me kõik unistame. 1988 aasta tundus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine veelgi suurem utoopia. 1991 aastal oli see reaalsus. Seega me suudame, kui tahame!

Võtmetulemused:

  • Eesti saab iseseisvalt juhtida 1200MW elektrienegiat päevas. Iga kuu võtame uusi seadmeid kasutusele ning lähiajal on elektriautode buum, seega tarbimine kasvab vähemalt 20 – 30%.
  • Megavatt tunni hind ei ületa 20 EUR-i, säilib Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja elekter on kodutarbijale mõistliku hinnaga
  • SKP ühe EUR toomiseks ei kuluta rohekm kui X KW energiat, me peame olema vastutustundlikud looduse suhtes ja leidma nii üksikisiku kui ettevõtete tasemel tõhusamad lahendused jätkusuutlikuks toimimiseks.

Inimese loomulik soov on kõike detailselt etteplaneerida ja paika panna sõltuvused. Samas maailm muutub kiiresti ja detailsed plaanid kaotavad paikapidavuse hetkest, mil nad valmis saavad. Ameerika president ja väejuht Dwight David “Ike” Eisenhower, 1914 aastal ütles, et detailsed lahinguplaanid kaotasid oma paikapidavuse hetkest, kui lastud oli esimene lask. Põhjus oli lihtne, sest vastane ei olnud plaanist teadlik ning ei käitunud vastavuses väljamõeldud plaanile. Tähtis on leppida kokku suund ja kommunikatsioon ning siis iga mees vastavuses olukorrale leiab parima võimaluse hetkeolukorra lahendamiseks. Sellist lähenemist nimetakse agiilseks juhtimiseks ning lahingtegevustes aitab see toime tulla VUCA-ga ( Volatility, Uncertainty, Complexity and Ambiguity)

Mõned nädala tagasi  kirjutasin postituse Jaan Krossi raamatust “Keisri hull”, mis räägib muutuste vajadusest ühiskonnas ning kuidas olemasolevad institutsioonid reageerivad sellele. Soovitan kõigil lugeda. (When you innovaite in a large company, the immune system will atttack you)

Tänase valituse tublid naisterahvad meenutavad üht Krossi raamatu peategelast Evat. Väga sümboolse nime valis hr. Kross sellele kangelasele. Eva tekitas muutuse, olles uudishimulik, nihestas reaalsust ja võimaldas osa saada uutest kogemustest, mille tulemusel Adam mugavustsoonist ehk paradiisist välja saadeti. Samas naisterahvad juba füsioloogiliselt mõtlevad pikemas perspektiivis, keda valida kaaslaseks, millal ja kuidas anda elu uuele arengule.

Empowerment loob meeskondadele võimekuse mõista ja mõõta, kuidas toimib organisatsiooni juhtimiskultuur ning aitab rakendada teadmised ja tööriistad selle teadlikuks kujundamiseks. 

Soovid nõu oma meeskonna 2022 aasta stardiks ning seda toetava treeningplaani koostamisel ja rakendamisel. Broneeri 1/2 tunnine tasuta konsultatsioon.