“Kõik peaks olema võimalikult lihtne, kuid mitte lihtsam.” – Albert Einstein
Täna hommikul nädalat planeerides tabas, mind WOW! tunne. See oli nii lihtne ja innustav. Selline Flow seisund tekib ikka siis, kui tead, miks midagi teed, tehes asju, mis ühtivad sinu eesmärkide ja väärtustega. Kui aga puudub teadmine, miks sa midagi teed ja kuhu suundud, siis tekib ahistav teadmatuse tunne, millest tulenevad pingeid pärsivad igasuguse soovi proaktiivseks tegevuseks. Eriti täna, kui meil tundub, et ka lähitulevik on ettearvamatu. Tegelikult on inimene sellises keskkonnas aegade algusest elanud. Nii kui puu otsast alla saime, algas VUCA, toidu otsimisel sattusime kohe vaenuliku ja ettearvamatusse keskkonda.
Kuid on olemas väga lihtne lahendus, kuidas muuta lühikeses perspektiivis asjad ettearvatavaks. Meetodit kutsutakse kaose juhtimiseks piiratud ajas. Kõik, mis on väljaspool 90 päeva perspektiivi, üks suur küsimärk. Keegi ei oska meist täna ennustada, kauaks jääb maha tänane lumi. Kuid lume olemasolust sõltub paljude inimeste igapäevane tegevus. Mõned aastat tagasi TalTech’s kaitsti magistritöö teemal “Mida lühem on ilmaprognoos, seda täpsem see on”. Seega teaduslik on tõendatud, et lühema ajalised plaanid on täpsemad, ja mida kaugemasse perspektiivi me detailsema plaani teeme, seda suuremaks kasvab eksimise tõenäosus, ehk tegevus kaotab sisulise väärtuse.
Kui 90 päeva on hoomatav periood, siis ongi otstarbekas enda eesmärke seada just sellises perspektiivis. Jah, ka minul ja minu ettevõttel on olemas sihid 3 – 5 aastaks. Kuid need on üldisel tasemel, määratlemaks meie liikumissuund ning tahe – me nimetame seda strateegiaks. See mahub lihtsalt 1/4 A4-le, piisavalt konkreetne, et kõigil ühtne pilt lehel silme ees seisaks. Nii kulub vähem aega oma inimestele, investoritele ja partneritele seletamiseks, miks mida teeme ja kuidas plaanime pärale jõuda.
Seega esimene samm, kuidas sellisesse mentaalselt mõnusasse olukorda, on vaja suurest plaanist välja valida 90 päeva eesmärgiks asi, mille saavutamisel on kõige suurem mõju organisatsiooni arengule. Nii nagu Agur Jõgi oma kogemusloos “Innovatsioon, kas juhus või karm distsipliin” ütles, et enne elevandi söömist, veendu et sul on nälg ja siis söö loom ära tüki kaupa. Kui on teadmine mis on oluline, siis suudad eirata kõrvalist müra. Teed oma asju ning tunned, kuidas asjad liiguvad edasi, näed kuidas asjad õnnestuvad.
Suure plaani vastu esitasin aasta lõpus oma partneritele küsimuse:”Kes me tahame olla 31 märts 2021? Mis on meie eesmärk?” Võti eesmärgi seadmisel on küsimuses, kes me tahame olla. Kui eesmärk saab innustav, siis paneb see inimesed käima. Vastus sai lihtne, olla efektiivseim ärikasvu katalüsaator. Partner ettevõtetele, kes tunnevad et neid ei rahulda aastas alla 20% kasv. Igapäevane reaalsus tõendab, et see on võimalik. Ja saavutavad selle need, kel on innustav eesmärk ja tahe see elluviia. Juhuslikku ei ole siin midagi.
Järgmine oluline küsimus, mis vajab vastamist, mis tulemused tõendavad, et me oleme eesmärgi saavutanud. Võtmetulemused, mis on mõõdetavad vastu klienti on siin ainus tõekriteerium. Ei ole mõtet tegevusel mis kliendile väärtust ei loo. Ei ole mõtet tegevustel mida mõõta ja suunata ei saa. Selliseid tegevused on raiskamine ja vaid suurendavad inimkonna ökoloogilist jalajälge. Võib ju arvata, et Emakesel loodusel sai tõeliselt villand inimeste viljatust ja vilkast siblimisest ning ta võttis inimestele nagu spordis minutise pausi. Et korraks rahulikult hingata, hinnata kaine kõrvalseisja pilguga oma tegevust ning siis mänguplaan mõistlikuks muuta.
Piisab 3 – 5 võtmetulemusest ja kui neid sead, ole ambitsioonikas. Kui need jäävad tasemele, mida suudad enam vähem tänase töökorraldusega saavutada, siis miski ei muutu. Oled valinud mängust väljumise kursi. Minimaalselt sea võtmetulemused sellisele tasemele, et sinu kindlustunne nende täitumise osas on 50%. Ameerika poeet Les Brown on kirjutanud: “Shoot for the moon. Even if you miss, you’ll land among the stars”. Just siit saabki alguse muutus, kui vanal viisil läbimurret ei saavuta, siis on vaja olla nutikas ning mõelda, kuidas asju teha teisti. Näiteks kui seitsmele mehele antakse ülesandeks kaevata 7 päevaga kraav, töö mille nad rahulikus tempos saavad tehtud, siis maru keeruline on neid sundida mõtlema kuidas teha asju teist moodi. Objekti kõrval võib seista ekskavaator, mis sama töö teeb tunniga. Lihtsalt kraavikaevajatel ei ole aega ja vajadust leida ühte tundi õpimaks ekskavaatorit kasutama. Töö on normeeritud ja kui kõrvaliste asjadega tegelda, siis tähtajaks töö ei valmi. Nii me käitume, kui võtmetulemus pole väljaspool reaalsust. Kuid kui reaalsust ei nihesta võtmetulemuste seadmisel, siis teevad selle teise ära ning jälle me avastame, et oleme rongist maha jäänud.
Siin ongi juhi kui eestvedaja roll püstitada sellised eesmärgid, mis inimesi innustaksid ning millede saavutamine nõuab tõsist vaimsest pingutamist ja pidevat uudisihimu esitamaks küsimust, kuidas saab teha 2 korda rohkem asju 2 korda vähema ajaga. Ekskavaatori näide on hea, see lahendus võimaldab teha 7 mehe 7 päeva tööl 1 tunniga. Kui üks meestest teeb endale selle selgeks, mis ülejäänud 6 mehest saab.
Juhi teiseks oluliseks rolliks ongi olla katalüsaator, kes hoiab rütmi, et inimesed pidevalt küsiksid endalt, kuidas saab asju teha teistmoodi. Uudishimu on arengumootor. Mida sagedasem on rütm, seda kiiremini organisatsioon õpib, seda kiiremini areneb. Et inimesed tehtusse ning saavutatud tulemustesse kinni ei jääks, on vaja luua harjumus, et inimesed hindaksid hetke olukorda vastu tulevikku, mitte vastu minevikku. Suunaksid oma energia sinna, mis on nende poolt mõjutatav. Esitades nädala lõpul endale küsimuse, mis on minu kindlustunne 10 palli skaalal, et 90 päevaks seatud võtmetulemuse täitub ja mida on vaja uuel nädala teha, et kindlustunne kasvab 1 palli võrra, saadki adekvaatsed asjad, mille ära tegemisele uuel nädalal oma energia fokuseerida ja aja planeerid.
Ja kolmas, tihti kõige keerulisem juhi roll on tagada meeskonna pühendumus kokkulepitud eesmärgile. Et tegeletakse ainult kvartaliks seatud eesmärgi saavutamiseks vajalike võtmetulemuste saavutamiseks vajalike asjadega. Tulemuslikkuse suurimad vaenlased on teadmatus, eesmärgi/fookuse puudumine ja uudsus ehk pidev tähelepanu hajumine kõrvalistele teemadele. Kui inimene tegeleb asjadega, mis teda innustavad ning mida ettearvamatult ei muudeta, siis aina tihedamalt ta saavutab Flow seisundi ehk erakordse produktiivsuse.
- 21.01.2021 kell 09:30 – X-Factor, toimiv ettevõtte kultuur loob jätkusuutliku konkurentsieelise – Henri Aaslav-Kaasik, Barret Values Center. Organisatsioon on kui jäämägi, mille edu aluseks on enamasti see, mis välja ei paista. …. Registreerun
- 28.01.2020 kell 09:30 – Juhtimise 3 arengutrendi, mis muudavad mängu– Siiri-Mall Musten, Elevus. Pandeemia mitte ainult ei piiranud meie tegevus, vaid pigem näitas kätte ka uued võimalused, kuidas tööd on võimalik varasemast kordades tulemuslikumalt korraldada. Registreerun
- 04.02.2020 kell 09:30 – Organisatsioonide ülene innovatsioon – Mart Maasik, Innovation Leaders Club. Kuidas luua koostöö HUB, läbi mille selles osalevad organisatsioonid läbi itnerdistlinaarsuse loovad uued teenused, mis muudavad klientide käitumist ning loovad uusi turge. Registreerun
- 11.02.2020 kell 09:30 – Suhted mitte aitavad meeskonnal saavutada tulemused – Madis Puhm, Loovamaja. Madis viib läbi meeskonna treeninguid, mille eesmärgiks on aidata meeskonna liikmetel paremini mõista üksteist, üksteise eesmärke. Meeskond ei ole midagi muud, kui üksteist austavad inimesed, kes on pühendunud üksteise eesmärkidele. Registreerun
- Varasemaid kogemuslood leiad Empowermnedi kodulehelt
Klubiline tegevus – osale avatud aruteludes, kus saad teema püstitaja ja arendaja rollis olla sina ise:
- 19.01.2021 kell 15.00 – 17:00 – koostöös Eesti Kaubandustööstuskojaga Juhtide Klubi: Plaanidest tegudeni, Jaano Inno Empowerment. Uut aastat alustatakse tihti suurte plaanide ja ideedega, paljud annavad ka uusaastalubadusi. Kuidas aga juhina teha nii, …… . Registreerun
- 29.01.2021 kell 09:00 – 10:30 – Empowermendi Akadeemia on meie uus arenguformaat juhtidele, kus osalejad saavad püstitada teemasid ühisele arutelule. Akadeemia on nagu ikka suletud ning sinna kuulumine privileeg Akadeemia liikmeks saab eelregistreeruda. Akadeemiat juhib Piret-Põldre Vahur. Esimesele 5 liikmekandidaadile kingitus meie teadmuste varamust.
Nädala raamat: Flow: The Psychology of Optimal Experience, Mihaly Csikszentmihalyi – sügav teaduslik, kuid samas hästi loetav raamat, mõistmaks mis on inimese loovust käivitavad tegurid.
Nädala film: The Queen’s Gambit – kaasa haarav seriaal, oma kirele jäägitult pühendunud inimesest. Film jutustab male maailmameistri Bob Fisheri loo, kes suutis esimesena lüüa vene male geeniusi (sh. Palul Keres) ja neid oma koduväljal. Ka kõige kirglikumalt pühendunud inimesel on keeruline panna lihtinimeste omastele ahvatlustele. Kuid kui kõik kokku mängib ja saabub Flow, siis võimetel ei ole piire. Kontrasti suurendamiseks on peategelast kujutatud filmis naisterahvana.
