Püsima ei jää mitte kõige tugevamad liigid, samuti ka mitte kõige intelligentsemad – ellu jäävad need, kes suudavad kõige paremini kohaneda muutustega.― Charles Darwin

Mõned kuud tagasi jalutasin oma pojaga Kalamajas ning meil tuli jutuks maailma ökoloogiline olukord. Küsisin Matthiaselt, mis saab maailmaga, kui inimene oma käitumist ei muuda. Tema vastus oli: “Maailmaga ei juhtu midagi, lihtsalt inimene kui liik lakkab olemast. Elu kestab planeedil Maa ja Universumis edasi.” 16 aastaselt noormehelt saadud vastus ning selle stoilisus jahmatas mind esialgu. Mõelnud paar minutit, jõudis mulle kohale, et see teadmine on ka mul olemas kooli ajast, kui 6.klassi bioloogia tundides tutvusin evolutsiooniteooriaga. Midagi ei ole siin juhuslikku. Oma igapäevastes tegevustest me ei teadvusta endale igikestva põhiprintsiibi olemasolu, mis sest, et see mõjutab kõiki meie tegemisi, meie igaühe saatust. Me võime seda põhimõtet eirata, kuid loodusel ei ole sellest sooja ega külma.

Paljuski see, kuidas inimene täna elu mõistab on piiritletud väga kitsalt vaid sellega, mis meil hetkel olemas on, selle reaalsusega, mis meid just täna ümbritseb. Uuringud näitavad, et enam kui 95% inimestest tahab tajuda maailma staatiliselt. Kuid evolutsioon ehk areng on katkematu protsess ja kui me järjekindlalt end teadlikult ei arenda, siis on keeruline muutustega kohanduda. Uue inimese maailma sündimisel algab koheselt tormiline areng. Riided, söögid ja mängud, mida ta esimestel nädalatel tarbis, ei ole enam sobilikud juba 12 kuu pärast. Nende asjade kvaliteet ei halvenenud (pakkumine), vaid teenuse tarbija ehk kliendikäitumine muutus (nõudlus). Me kõik osaleme selles kiires arengus, kuid enamasti ei suudeta seda reaalsust üle transformeerida päeva tegevustesse. Kui uue reaalsuse ja meie võimekuse vahel tekib lõhe, siis inimese, organisatsiooni, riigi kui ühiskonna tasemel ilmnevad ja võimenduvad pingeid. Tänapäeval andnud selle nähtusele kõlava nime, stress. Viimasest ülesaamiseks on parim ravim teadlik areng ehk innovatsioon. Seda tegevust inimliigi arengu seisukohast nimetakse oluliseks ehk Suurepäraseks tööks (Great Job), millele on vaja teadlikult leida aega igapäevaste ehk pakiliste tegevuste kõrvalt (Good Job).

Miks nimetan 2020 aastat suurepäraseks aastaks? Sest see aasta tõi kõikidel inimestel koostöö ja suhete tasanditel arusaamise muutuste vajalikkusest ning sunduse need ka paljuski koheselt realiseerida. Pidime päevade jooksul eemaldama suurima sisemise arengutakistuse ehk loobuma ütlemisest, “aga meil käivad asjad nii, me oleme alati nii teinud”. Loobuma konservatiivsusest.  Juhtimine ei ole midagi muud kui inimeste vahelise koostöö organiseerimine, loomaks paremat tulevikku.

Järjest enam jõudis kohale teadmine, et hierarhilised ja maatriks juhtimissüsteemid on meie uues reaalsuses kohmakad ja enamasti takistavad inimestel normaalset töö tegemist. Paljuski sarnanevad need süsteemid  taksofoniga (telefon, mis oli kinnitatud statsionaarselt posti külge), kus helistamiseks pidi minema kindlasse kohta ja ootame järjekorras, millal sul tekib võimalus helistada. Kui õppisin Moskvas ja tahtsin oma perega suhelda, siis istusin laupäeval postkontoris kuni 2 tunnises taksofoni sabas. Minu vanemad ootasid kannatlikult kodus Saaremaal lauatelefoni (telefon, mis oli kinnitatud nööriga seina külge) läheduses, millal minu kõne saabub. Ja et see kontakt edukalt toimuks, oli vaja kokku leppida aegades ja sünkroniseerida omavahelised tegevused ehk tegelda bürokraatiaga. Täna on sellise kontakti tekitamiseks vaja vaid vajutada nupule.

Tehnoloogia on loonud võimaluse meil vabaneda mõttetust bürokraatiast. Võimaluse on säästa meeletult aega ja energiat. Samal ajal näeme organisatsioonides ikka veel palju nn taksofoni taolisi ameteid. Kuna nende väärtust loov sisu on lakanud olemast, siis nende ametite täitjad on varmad välja mõtlema põhjuseid ja näiliseid tegevusi oma olemasolu õigustamiseks. Seda nimetakse poliitikaks. Brittid aitavad just täna oma majandusliku heaolu hinnaga meil seda mõista. Euroop Liit on vajalik, kuid tänane meeletu bürokraatia takistab evolutsioonilist arengut. Ja muutnud on ka EU olemus. Kui see kunagi eelmisel sajandil loodi, siis oli selle eesmärk ellu viia protektsionismi poliitikat ja kiivalt kaitsta oma siseturge. Täna on meie ootused muutunud, pigem näeme selles institutsioonis arengu katalüsaatorit. Kuid ikkagi näeme me EU päevakordes soovi reguleerida mõttetuid asju, näiteks banaani standardeid. Ollakse uhkelt konservatiivsed ja tänasest reaalsusest tähtsamaks peetakse ajaloolisi ideaale.

Pandeemia on paljuski aidanud lihtsustada otsustusprotsesse, näidanud et samad asjad saavad tehtud kordades odavamalt, kui peeti võimalikuks veel 2020. aasta alguses. Suures EU masinavärgis avastati, et on olemas nutitelefonid ja koostöö platvormid, mis võimaldavad neid samu otsustusprotsesse muuta kordades läbipaistvamaks, kvaliteetsemaks, kiiremaks ning odavamaks. Ja selline lähenemine võimaldab suurendada inimeste kaasatust ning lihtsasti kaasata otsustusprotsessi oma ala parimad spetsialistid. Inimkond võttis tõeliselt kasutusele globaalse infovõrgustiku ehk interneti. Realiseeruma hakkas bürokraatide õudusunenägu, järjest vähemaks jääb võimalus kabineti hämarustes teha kellegi kasuks kallutatud otsuseid. Kaob võimalus teha tööd, mis ei loo väärtust.

Mõtteviisi muutus võtab tavaliselt aega ja energiat kordades rohkem kui harjumuste muutus. Teame, kui raske on luua endale harjumusi, mis aitavad meil elada tervena rohkem aastaid (Tervisekassa Missioon). Kõik me teame, et see on vajalik, kõik me teame, kuidas seda teha. Kuid enamuses see hea tahe murdub, kui puudub toetav mõtteviis. Endale on jäänud teadvustamata, miks ma seda teen ning kes on need inimesed (kasusaajad), kes nendest edusammudest rõõmu tunnevad. Kui asi pole isiklik, siis ei muutu miski. Pandeemia on toimunud kui onkoloogia dispanser. Kõik sutseitajad teavad, et see harjumus suurendab kopsuvähi riski. Enamus inimesi, kes saavad vähi diagnoosi, on varasemalt suitsetajad ning nendest 98% lõpetab päeva pealt suitsetamise. Selline traagiline kogemus tõendab, et ka mõtteviisi ja harjumust on võimalik muuta hetkega.

Ja seda saime me kõik 2020-l aastal kogeda. Lihtsalt emake loodus on seadnud reeglid, et kui me ise ei suuda teadvustada muutuse vajalikust, siis käivituvad süsteemid ja protsessid, mis paneb ka laisklooma vilkalt tegutsema. Ja kui me kogetut teadvustame ja sellest õpitust muudame oma päeva tegevusi, siis on meil inimestena lootus liigina edasi eksiteerida. Kui me pühendame oma ajast 10% nn Suurepärasele tööle, enda ja oma suhete arendamisele, siis peagi avastad, et sinu elukvaliteet on oluliselt muutunud. Saavutatud tulemused üllatavad meeldivalt sind ennastki.

Sellepärast ongi 2020 aasta nii suurepärane aasta, et tekkis aeg ja vajadus eneseanalüüsiks, tekkis vajadus ellu viia pöördelisi muudatusi. Ühiskonna tasemel on võimul konservatiivid, kelle ülesanne on viia kella pendel võimalikult keskpunktiust kaugele, näitlikult tegelda jaburdustega, kilplaslikku püüdega pöörata ajaratast tagasi. Kahjuks ainult läbi sellise kontrasti (onkoloogia dispanser) mõistavad inimesed, mida nad tegelikult tahavad, on valmis muutma oma mõtteviisi.

Peale seda arutelu Matthiasega hakkasin sügavamalt huvi tundma, mis on tema infoallikat. Meie vestluse hetkel luges ta Dmitry Glukhovsky kirjutatud ulmenovelli Metro 2033, mis kirjeldab Moskvas toimuvaid sündmusi, peale inimeste poolt valla päästetud tuumasõja holokausti. Enamus asju, mida ulmekirjanikud on kunagi kirjeldanud, on saanud teoks. Võib olla just nemad ongi illuminaadid, kes tegelikult kujundavad meie tulevast elukorraldust. Lugedes neid raamatuid on oluline küsida endalt, kui kõik, mis seal kirjeldatakse, saab reaalsuseks, kuidas see muudab meie elu, meie inimeste käitumis- ja tarbimisharjumusi. Võib olla just siit leiad endale uue visiooni, kuhu panustada enda aeg ja energia uuel 2021 aastal.

2021 aastat alustame kogemuslugudega, mille fookus on arengule suunatud mõtteviis. Kõik üritused toimuvad virtuaalses Team’si keskkonnas neljapäeviti kella 09:30 – 10:30-ni.

Klubiline tegevus – osale avatud aruteludes, kus saad teema püstitaja ja arendaja olla sina ise:

  • 19.01.2021 kell 15.00 – 17:00 – koostöös Eesti Kaubandustööstuskojaga Juhtide Klubi: Plaanidest tegudeni, Jaano Inno Empowerment. Uut aastat alustatakse tihti suurte plaanide ja ideedega, paljud annavad ka uusaastalubadusi. Kuidas aga juhina teha nii, …… . Registreerun
  • 29.01.2021 kell 09:00 – 10:30 –  Empowermendi Akadeemia on meie uus arenguformaat juhtidele, kus osalejad saavad püstitada endale olulisi teemasid ühisele arutelule. Akadeemia on nagu ikka suletud ning sinna kuulumine privileeg  Akadeemia liikmeks saab eelregistreeruda. Akadeemiat juhib Piret-Põldre Vahur. Esimesele 5 liikmekandidaadile kingitus meie teadmuste varamust.

Nädala raamat: Scrum: The Art of Doing Twice the Work in Half the Time, Jeff Sutherland – varasemad juhtimissüsteemid on ülesehitatud eeldusele. et tulevik on täpselt ettearvatav ning läbi selle areng lineaarselt planeeritav. Selline lihtsustatud maailma käsitlus on loonud inimestes petepildi, et kõik ressursid ja nende vahelised sõltuvused on etteplaneeritavad ja juhitavad. Sõltuvuste juhtimiseks on vaja bürokraatiat. Tegelikult inimkond on alati elanud VUCAkeskkonnas ja uued süsteemid on ülesse ehitatud sõltuvuste elimineerimisele.

Nädala film: Vaikuse muusika, Andrea Bocelli – lugu oma unistusele jäägitult pühendunud mehest, kes vaatamata elus ettetulnud ränkrasketele takistustele saavutab oma eesmärgi. Filmi lõppsõnas suur muusik ütleb: Pidage meeles, et juhuslikkust pole olemas. See on meelepete, mille leiutasid kõrgid priiskajad, et saaks meie maailma tõe ohverdada targutamiste seadustele (And never illusion that there’s no such thing as happenstance. That’s an illusion lawless and arogant men invented so that they could sacrifise the truht of our world to the laws of reason).