Ohvriks olles annad ära sa oma saatuse – Goethe, Faust

Aasta lõpus kerkib eriti üles teema, tegemist on nii palju, kõike ei jõua kuidagi ära teha. Selleks, et mõista, miks selline trall aastast aastasse toimub, on soovitav kasvõi korraks sellest oravarattast välja astuda, vaadata seda kõike kõrvalseisja pilguga. Mida sa näed?  Kas nähtu sulle tõeliselt meeldib, kas nähtu allub tervele mõistusele? Eesti Teaduste Akadeemia juht Tarmo Soomere, soovitab neil mõtisklustel minna alusmõistete juurde.

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võib olla elamine või töötamine sobimatutes tingimustes, väsimus, kurnatus jne. Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. 

Seega stressi allikaks on välis- ja sisekeskkonna ulatuslik muutumine. Järgmine huvitav küsimus, mille võiksid selle mõtiskluse käigus endale esitada- kellest või millest on need keskkonna muudatused tingitud? Kelle otsustest see enamasti on sõltuvuses?

Lugedes maailma ühe mõjuvõimsama naise Arianna Huffingtoni (Thrive) mõtteid tema elufilosoofiast, leidsin ühe huvitava mõttekillu – stress on valikute tegemata jätmine / parim stressivastane relv on meie võime valida üks – panna paika oma fookus. Kahjuks paljud (nii ka tema) avastavad selle tõe läbi mingi kriitilise sündmuse – kas tõeline terviserike, katkised suhted, kaotatud töö… . Inimesed kes on käinud teispoolsuse serval, kirjeldavad, et nad nägid tunneli otsas valgust, mis andis neile jõu tagasi tulla. Teadmise, et kõik sõltub vaid sinu enda valikutest. See oligi see jõud, mis aitas neil sealt tagasi tulla, sest nad tundsid, et mingi oluline missioon on neil siin ilmas veel täita.

Ülemõõdunud nädalal meie töötoa “Ainult kasvav organism on terve” kokkuvõtte sessioonil  ütles Kadri Mägi-Lehtsi, Roche Eesti tegevjuht,  nähes allolevat skeemi, et tema nii igapäevaselt toimetabki. Me oleme nii õnnelikud, kui hästi me suudame oma aega planeerida tuleviku perspektiivis. Juhi roll on aidata oma inimestel rakendada töövahendid (juhtimissüsteem), mida nad kasutavad süsteemselt ning jätkuvalt oma tulevaste tegevuste osas valikuid tehes ning mille aluse oma kalendrit (aega) planeerivad.

Mis on siis nende oluliste blokkide sisu, mis aitavad tuleviku perspektiivis sinu tööaega, planeerida nii, et saaksid endale öelda, et elasin väärtuslikku elu.

  • kõik algab sinu isiklikust arenguplaanist. Kui tead, kes on sinu elus olulised inimesed, mida sa koos nendega soovid saavutada – siis sul on olemas vundament, millest lähtuvalt saad otsuseid langetada. Enim esinev viga on siin see, et me unustame sellelt pildilt enda ära. Mida sa ise tahad oma elus saavutada. Miskit ei juhtu siin, kui asi ei ole isiklik.
  • enda arenguplaani alusel teed otsuse, mis ettevõtte jaoks töötad ning millist rolli sa seal täidad. Kui teed tööd, millel puudub sinu jaoks tähendus, mis sind ei arenda ning ei loo sinule võimalusi isiklike plaanide teostamiseks, siis sa ise ka tead, et oled vales kohas. Sellisel juhul sa ei  panusta 100%. Kulutad vaid enda ning teiste aega. See tekitab stressi.
  • selleks, et sa saaksid teha valiku, kus ja mis rollis tööd teha, peab ettevõtja tõeliselt pingutama, et tema sõnum (Visioon) on atraktiivne ning üheselt mõistetav. Kui sõnum jääb segaseks, siis ettevõtja on korraldanud segaduse (stressi allikas), mille lahendamiseks tal enamus auru kulub. Visioonil on neli olulist osa:
    • missioon – mis on ettevõtte olemasolu tähendus.  Eelmisel nädala jäi silma Kodumaja missioon – Pakkuda nauditavat koostööd ja kindlustunnet teie ambitsioonide elluviimisel. Ei sõnagi majade ehitamisest, vaid nad aitavad kõiki nendega koostööd tegevatel inimestel areneda.
    • väärtused – kuidas me koostööd teeme ning kuidas me otsuseid teeme. Paljudel ettevõtetel olen näinud väärtuste all kirjas eetika kategooriaid – Ausus, Usaldus, … . Ole nüüd üdini aus ning hinda 10 palli süsteemis, kas see väärtus ka tegelikult teie ettevõttes kehtib. Kui andsid alla 9  punkti, siis mida sa muudad koheselt oma käitumises, et järgmisel korral sa saaksid tulemusskaalal anda 1 palli kõrgema hinde;
    • värviline kirjeldus  – poole leheküljeline jutustus, milline on teie ettevõtte 5 aasta pärast. Üks juht on mulle öelnud, et neil oli palju mõõdarääkivusi oluliste inimeste vahel, kuniks ta selle esimese versiooni kirja pani. Igal aastal nad uuendavad seda ning aastasse 2019 neid viib versioon 14.
    • Suur Heidutavalt Julge Eesmärk – ühelauseline kokkuvõte Värvilisest kirjeldusest. Ole siin konkreetne. Kodumaja on pannud kirja selle nii – olla oma ärivaldkonna liidriks Euroopas. Nüüd on see kirjas ning juht peab läbi oma igapäevaste tegevuste teistele eeskujuks olema, selle eesmärgi poole püüdlemisel. Miks paljudel ettevõtetel konkreetne arengueesmärk puudub? Sõna andmine tekitab vastutuse. Jumalasse me usume, kõik teised peavad tõendama end läbi tulemuste.
  • Strateegia on julgus valida millega tegelda ja millest loobuda ning ehitada oma äri selle valiku ümber. Millise võimekuse me eesmärgi elluviimiseks peame ettevõttese looma. Kui siin jätta ühesed valikuid tegemata, siis laual on segadus – mis tekitab stressi ning mille lahendamine neelab aega. Juhtide jaoks on siin kõige keerulisem valik, kas mängida võidule (arenda) või lihtsalt ellu jääda (teenida lühikeses perspektiivis raha). Kui see küsimus saab vastatud, siis järgmised valikuid on juba lihtsam teha.
  • ettevõtte Fookus –  strateegiast lähtudes saab juba tuletada, mis on aasta olulisemad initsiatiivid (mis osa võimekusest saab loodud) ning mis on ettevõtte kvartali eesmärk ja seda toetavad võtmetulemused. Kui juhid on need määratlenud, siis nad on loonud stabiilse väliskeskkonna töötajale, mille vastu inimene saab hakata seadma enda plaane, arvestades enda isiklikku arenguplaani (sisekeskkond).
  • ettevõtte fookusest tulenevalt defineeritakse rollid – määratletakse ootused, vastutused ja õigused. Suurim viga, mis siin tehakse on see, et unustatakse ära see, et kui rollile antakse vastutus, siis on tal automaatselt selle vastutuse ulatuses ainuotsustusõigus. Kui juhid aga jätavad kasvõi väikeses osas otsustusõiguse endale, siis nad tegelikult jätavad endale ka vastutuse. Siin ei tasu ennast petta. Juhi ainus otsustusõigus on rolli valida õige inimene ning luua talle tingimused arenemiseks.
  • ettevõtte Fookusest tulenevalt inimene valib endale rolli(d), mida ta täidab. Inimesed teevad kõige paremini neid töid, mis neile kõige rohkem meeldivad, kus nad on tugevad. Kui inimene peab tegema tööd, mis ei meeldi, siis ega ta siin ka tõeliselt ei panusta ehk te ei saa tulemust. Selline enesepetmine tekitab stressi nii inimesele endale, juhile, kui kolleegidele.
  • tulenevalt ettevõtte fookusest, rollis olev inimene koostab rolli tegevusplaani kuidas ta saab arendada ennast ja rolli nii, et selle tulemuslikkus oluliselt kasvab. Rolli põhiselt on paigas, läbi milliste tulemuste tema tegevust hinnatakse. Fokusseerida tuleb võtmetulemustele, inimesed on ise nii nutikad, et leiavad parimad lahendused ning viivad need parimal moel ellu.
  • sarnase tähendusega rollidest moodustuvad meeskonnad, mille ülesandeks on saavutada läbi koostöö mingis kindlas valdkonnas sünergia (1+1 > 5). Meeskonna tegevusplaan ei ole selle liikmete plaanide summa, vaid see on suunatud sellele, kuidas meeskonna sooritusvõimet kasvatada.
  • et asjad saaksid tehtud on vaja luua harjumus, et inimesed tiheda regulaarsusega end hindaksid, kuidas tal enda võtmetulemuste ellu viimisega läheb. Hea töövahend selleks on staatusraport, kus inimene endale kord nädalas esitab küsimused:
    • kus maal ma oma võtmetulemustega olen;
    • mis ma plaanisin mõõdunud nädalal teha selleks, et võtmetulemuste täitumise tõenäosus suureneks;
    • millised takistused tekkisid ning  mis ma sellest õppisin ja plaanin teist moodi teha;
    • mis asjad teen ära uuel nädalal, et kvartali lõpus saaksin tähistada, et olen endale seatud eesmärgi täitnud;
    • mis abi ma vajan meeskonnalt, et ma saaksin uuel nädalal plaanitu tehtud.
  • suur stressi ja ajaraiskamise  allikas on vastastikused sõltuvused meeskonnas. Kui need ilmnevad tõsta need küsimused julgelt meeskonna nädala koosolekul ülesse ning püüdke koos leida toimiv lahendus, et sellised asjad enam ei korduks. Fokusseerige lahendusele leidmisele. Vältige ajaraiskamist ajalooliste faktide tuvastamisele ning nendele hinnangu andmisele. Ajaloost tuleb vaid õppida ning siis kohe sealt lahti lasta. Muidu see kujuneb ankruks, mis ei lase teil edasi üheskoos kiiresti edasi liikuda. Hoiduge meeskonna nädala koosolekul meekonna liikmete tegevuste ülevaatusest – see tekitab vaid ebameeldivust ehk stressi. Koosoleku eesmärgiks on hoida meeskonna fookus meeskonna võtmetulemustel ning teha otsuseid, mis soodustavad nende saavutamist. Muu tegevus kahjuks siin vilja ei loo.
  • ülenädalane 1:1 vestlus töötajaga  – olulisem tööriist aitamaks töötajal hoida fookus ning enda jaoks defineerida, mis tal takistab neid elluviimast. Tagasiside vestlus on ainult siis edukas, kui juht räägib sellel vähem kui 5% ning enamus tema jutust on küsimused, mis aitavad suunata inimesel leida enda jaoks parim lahendus. Suurimaks probleemiks on inimestel on see, et nad ei ole leidnud rada (pannud paika enda fookust) või rajalt eksinud (hakanud tegelema asjadega, mis ei ole nende fookus nn põgenemistegevused). Kui oled tõeliselt hooliv juht, siis aitad läbi küsimuste tal õige suund leida ning oled nõudlik, et ta kasutaks vahendeid, mis aitavad tal tulevikus hoiduda rajalt kõrvale kaldumast. Häid ideid, kuidas olla tõeliselt hooliv ja samas ka nõudlik leiad  Kim Scotti raamatust Radical Candor: Be a Kick-Ass Boss Without Losing Your Humanity, mille kokkuvõtte leiad siit.
  • kalender – tulenevalt enda staatusraportisse planeeritud tegevustest (sisekeskkond) planeeri oma aeg. Ära lase seda teistel (väliskeskkond) teha. Kaitse oma kalendrit. Sa oled just nii õnnelik, kuidas sa oma aega vastu tuleviku perspektiive sead. Ja kui tunned, et kõik sinna ei mahu, siis ava uuesti oma isiklik arenguplaan, tee mõned strateegilised otsused/valikud (millega tegelda ja millega mitte tegelda).

Miskit ei ole siin uut. Saabumas on advendiaeg – mis tähendab uut tulemist. Vanadesse raamatutesse (toorad, piiblid, koraanid, …) on talletatud inimeste sajandite pikkune kogemus, kuidas koostöös ellu jääda (võidelda stressiga). See on kirjeldatud läbi lugude. Juhid kurdavad, et kui nad on korra midagi öelnud, siis see inimesteni ei jõua. 21 sajandit me oleme elanud kristluses, mis jutustab ühe lihtsa loo (räägib lahti üleval oleva skeemi):

  • Kristuse sünd – advendiaeg, uus lootus, antud võimalus;
  • Kristuse maine teekond – nägemine ja  kogemine;
  • risti löömine ja surm – kriis, mõistmine, et nii enam, ei saa – tuleb miskit täiesti kardinaalselt muuta. Miks seda kujutakse surmana on see, et kui tahad edasi minna, siis pead eelnenust lahti laskma. Ära kanna seda risti endaga kaasas.
  • Kristuse matmine koopasse – aeg mõtisklusteks ning reflektsiooniks, tagasiside;
  • taevasse tõusmine – valgustatus – uus plaan ja tahe maailm paremaks muuta;
  • palvus – pidev tagasiside endale, hindamaks oma tegusid.

Nii imelik kui see ei ole, kõik religioonid jutustavad selle ühe loo. Vaid tegevused, kohad ja nimed erinevad. Saksa filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel nimetas seda nähtust ajaloolisuse kordumise spiraaliks (ajaloofilosoofia) – kõik siin ilmas kordub, kuid kvalitatiivselt uuel arengu tasemel.

“Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu.” – Hegel

  • Nädala sündmus – 29.11.2018  kell 14:30 – töötuba “Suhted, mitte võim, viivad sind edasi”. Tehnoloogia areng toimub eksponentsiaalselt, samas inimeste poolt loodav väärtus kasvab vaid mõne protsendi aastas. Millest selline vahe, miks inimesed ei oska ära kasutada uusi enda poolt loodud võimalusi. Eesti Teaduste Akadeemia juht Tarmo Soomere käis välja, et tööstusrevolutsioon 5.0 sisuks on luua võimekus, mille käigus inimene õpib oma tööd uues reaaluses organiseerima.
  • Nädala etendus – Kuningas Lear, Theatrum – etenduses on inimene vastamisi maailmakõiksuse ja stiihiaga, kuid eelkõige suure üksinduse ja iseenesega. See on mäng, mida ta on kujutluses korduvalt läbi mänginud. Ta teab täpselt, mis juhtuma hakkab. Ta arvab, et teab ja see veab teda alt – (Eteri Kekelidze).
  • Nädala raamat  –  “Principles: Life and Work“, Ray Dalio – maailma edukaim investor jagab oma elu põhimõtteid. Raamatut ta alustab mõttega, et meil kõigil on olemas oma elu põhimõtted – kuidas me eesmärke seame ja kuidas neid ellu viime. Kuid vaid vähesed on need, kes esitavad küsimuse, kas need toimivad, kas need mind tegelikult aitavad. Ja siis tegutsevad, et olukorda muuta.
  • Nädala film – PÖFF – kus näidatakse filme, mis pole nii hoogsad, kui Hollywoodi toodang. Enamus filme püüab lahata inimeste argiseid probleeme. Filmides on piisavalt pausi kohti,  esitamaks endale küsimuse, miks see inimene nii käitus ning hetke pärast on sul võimalus näha selle otsuse mõju.