Laste koolivaheaeg on oluline aeg, kui tuleb võtta aeg maha ja fokusseerida oma tähelepanu lastele. Tegelda asjadega, mis on neile tõeliselt kasulik ning huvitav. Mõned päevad tagasi oli meedias uudis, et ainus viis vanematel väärtuste edastamiseks, on see, kui vanemad on lastega piisavalt palju koos ning teevad asju ühiselt.
Meie seekordne perereis viis meid lähinaabruses asuvasse metropoli Peterburgi. Kellel vähegi mahti, soovitan. Lennuk või buss viib 3 – 6 tunniga kohale. Linn ise on arhitektuuriliselt vaatamisväärt muuseum, kus vaarikatena tordil tsirkus, maailmatasemel teatrid ning muuseumid, mis aitavad mõista miks maailm meie ümber just selline on. Kultuur ei ole miskit, muud kui inimeste vahelised koostöö kokkulepped, ning kujutav kunst aitab seda sõnumit massideni edastada. Veidi üle 300 aasta tagasi asus sellel kohal vaid soine Neeva jõe delta. Kõik sai teoks ühe mehe, Peeter I ambitsioonile, tema pühendumusest eesmärgile ning meeletust südikusest selle elluviimisel.
Peterburil on väga karm sünnilugu. Ühes viimases “Huvitava ajaloo numbris” oli kaanelooks, et antiik Roomas oli kõige eluohtlikum amet olla keiser. Sama oli ka 17. – 20. sajandi Venemaal. Kui sa riigile ei suutnud luua selget arenguvisiooni ja seda realiseerida, siis lõppes see valitsejale fataalselt. Sind lihtsalt kõrvaldati füüsiliselt, kas vaiksemal moel või suurema pauguga. Nii oli ka Peetr I-ga, kes trooniti faktiliselt tsaariks juba 10 aastasena – 1682 aastal. Järgmised pea 15 aastat pidi ta pidevalt võitlema oma õigusele eksisteerida. Huvilisi, kes olid huvitatud troonist, oli ka kõige lähemate sugulaste juures. Kunagi kui Katariina II-se poeg, tulevane tsaar Paul I, süüdistas ema oma rivaalide hukkamises, sai ta vastuseks, et Peeter pidi riigi arengu ja ühtsuse nimel hukkama üle 200 000 vastase, tema tütar Elisabet I-ne üle 100 000-de. Seega tema, kes on riigi hüvangu nimel lasknud hukata kümneid tuhandeid inimesi, on päris ingel. Paul I-se eluküünla kustutas paleepööre, mis viidi läbi tema lihase poja Aleksander I heakskiidul.
Millel tugines Peetri I edu.
Esiteks, ta mõistis, et jätkates Moskvas, on konkurents tihe ning tulu, mille arvel riigi võimsust kasvatada, selles konnatiigis ei ole võimalik luua. Nii koostas ta endale lihtsa plaani, mis sai aluseks Venemaa loodava laevastiku lipu standardi loomisel. Lipu kujundamise aluseks oli Püha Rooma Keisririigi kotkaga keisrilipp, mille iga küünise otsas oli ühe mere rannikujoone kaart (Valge, Must, Kaspia ja Balti), millele oli vaja tagada Venemaale vaba ligipääs. Selge, lihtne sõnum, mis edastati 1696 aastal ning sai teoks tehtud 1703 aastaks. Seda peetakse ka Peterburgi sünniaastaks. Sel aastal valmis Peeter-Pauli kindlus, esialgse hollandi keelse nimega Peter Buht. Strateegiakaart, ehk lipp on tänaseni Peter-Pauli kindluse komandandi maja seinal.
Teiseks, ta mõistis, et ta peab pea peale pöörama tolleaegsed arusaamad riigi ja sõjaväe juhtimiskultuurist. Tema strateegiaks oli, ei mingi jalgratta leiutamine, vaid maailma parima praktika kohene rakendamine. Venemaa parimad pojad saadeti piiri taha õppima ehk viima läbi tööstusspionaaži, milles ta ka ise aktiivselt osales. Oskuste ning kogemuste kiiremaks ekspordiks oli vaja ehitada Euroopale piisavalt lähedale Euroopalik linn, kuhu oleksid nõus kolima Euroopast oma ala parimad meistrid. Nii kujunesidki Peterburgis juba 18.-nda sajandil esimesel kümnendil välja erirahvuste linnaosad. Kinnistamaks väärt spetsialiste tunnustati erinevaid religioone ning soodustati kogukondi ühendavate pühakodade teket.
Kolmandaks, ta mõistis, et riiki ei vii edasi pelgalt brutaalne jõud, vaid teadmised ning oskused. Tänase teadusteakadeemia eelkäija nimeks pandi Kunstkammer. Seal ei hoitud ainult kunstiteoseid, vaid see oli töökohaks inimestele, kes tegelesid süvateadusega (näiteks Lomonossov). Läbi kunsti saadeti riigialamatele süsteemselt sõnum püüelda kõrgemate väärtuste poole. Võib olla see saigi saatuslikuks tema järglastele, kes soovisid, siin teha järelandmisi või ei pidanud kultuuri oluliseks.
Neljandaks, ta mõistis, et tulemusi ei aita tal saavutada mitte võim vaid suhted. Nii andiski ta Peter-Pauli kindluse bastionitele oma ustavate sõprade nimed – Golovikin, Mešnikov, Zotov, Trubeskoi, Narõskin. Mehi keda ta sai 110% usaldada. Juba noorpõlvest Peeter suhtles Moskvas Nemetskaja slobodas elavate “sakslastega”, mõistmaks, kuidas muu maailm toimib ning loomaks suhteid rahvusvahelise oskustööliste kogukonnaga.
Üks huvitav fakt veel Peeter-Pauli kindlusest. Ioannovsky Ravelin’s asus eelmisel sajandil V. P. Glushko juhtimisel teaduslik labor, milles töötati välja raketimootorid, mis toimetasid esimesed inimesed kosmosesse. Kas see õhkkond on tõesti nii nakkav.
13. novembril kell 15:00 – koostöös Eesti Kaubandustööstuskojaga Juhtimisklubi töötoa.Töötoas tutvustab Empowerment praktiliste kogemuste baasil, olulisemaid askpekte 21. sajandi ärimaastikule sobiva nutika organisatsiooni juhtimissüsteemi rakendamisel. Kuidas läbi töötajate ning klientide kaasamise organisatsiooni juhtimisse, anda sellele uus hingamine edasiseks jätkusuutikuks arenguks. Registreeruda saad siin.
Pealkirja laenasin Inbanga juhatuse esimehelt Jan Andresoolt. Tundub, et see on nende ärifilosoofia, kuna nende viimaste aastate areng on olnud muljetavaldav.
- Nädala raamat: Imagine It Forward: Courage, Creativity, and the Power of Change by Beth Comstock. Endine General Electricu, asepresident äriarenduse ning turunduse alal, räägib oma loo, kuidas suurt kohmakat hiidkonglomeraati panna tööle kui väikest ettevõtet. Jutt nagu ikka algab, oma isiklikust loost, läbi mille ta mõistis, et olla õnnetu või õnnelik sõltub vaid meie isiklikest valikutest.
- Nädala film: Esimene inimene – film mehest, Neil Amstrongist, kes on öelnud ajaloolised sõnad “See on väike samm ühele inimesele, kuid tohutu samm inimkonnale”. Filmi vaadates, püüa aru saad, kust inimesed saavad sellise jõu ja julguse teha selliseid asju. Milline peab olema nende seljatagune.
