Eelmisel nädalal jutustas ühe ettevõtte juht mulle meie 1:1 vestluse käigus loo oma viimasest golfiturniirist.  Ta oli oma tulemuse üle uhke, vaatamata sellele, et see jäi tunduvalt alla tema händikäpi. Ta oli ühel rajal löönud palli metsa. Reeglid lubavad sellisel juhul lüüa uue löögi ja kui esimest palli ei leita, siis võib uuesti löödud palliga edasi mängida. Teine pall löödud, suunduti esimesena löödud palli otsima. Pall asus tiheda kuusepuu all ja välja lüüa oli seda keeruline. Mängu partner mõistis, kuidas esimese palli edasimängimine võib lõpptulemust mõjutada ning küsis: “Kas sa tõesti tahad seda palli näha?” Arvestades lühikest perspektiivi oleks olnud mõistlik mängida edasi uut palli. Mõeldes aga suuremale pildile ja jäädes truuks oma põhimõttele mängida ausat mängu, ei saanud jätta palli märkamata. Nii tuligi teha 5 – 6 lisalööki, et pall pessa saada.

Sellest päevast alates küsin endalt otsuseid tehes ikka ja jälle: “Kas ma tegelikult tahan seda palli näha?” Usun, et iga juht ja juhtmeeskond võidaks endalt seda küsimust küsides, kui määratleb ettevõtte prioriteete, seab paika kvartali fookusi ning kavandab nädala tegevusi. Liiga sageli peidame ennast olulistele küsimustele vastamise eest pakiliste asjatoimetuste taha, et need tuleb enne korda teha. Ent sellist olukorda, et midagi ei põle, ei ole ega saagi kunagi olema. Meie valik on see, kuidas me erinevatele olukordadele reageerime.

Kim Scott on oma raamatus „Radical Candor: Be a Kick-Ass Boss Without Losing Your Humanity“  sõnastanud hästi juhi missiooni: „Bosses guide a team to achieve results“ (ehk: Juhid suunavad meeskonda tulemusi saavutama). See lühike lause kirjeldab juhi töö kolme põhifookust:

  • sõnasta ootused (tulemused): kõik algab sellest, et juht paneb paika fookuse (tõesti tahab näha palli) ja sõnastab selgelt, millised tulemid tuleb selleks saavutada. Paljude juhtide jaoks on see keerulisem väljakutse kui asjade ära tegemine. Kui juhid ei suuda ettevõttes otsustada, mis on 1 – 2 kõige olulisemat asja, mida on vaja järgmise 90 päeva jooksul saavutada, on organisatsioon segaduses. Kui aga seatakse konservatiivsed eesmärgid, siis need muutuvad takistuseks organisatsiooni arengul.  Ainult ambitsioonikad eesmärgid nõuavad uusi lahendusi välja mõtlema. Varsema kordamine aga edasi ei vii.
  • loo meeskond: juhi ülesanne on valida eesmärkide elluviimiseks õigetesse rollidesse õiged inimesed. Oleme kuulnud, kui hoolikalt seda tehakse spordivõistkondades, kui soovitakse vallutada maailma tippe. Treenerid teavad täpselt, milliseid mängijaid millistes rollides on võiduks vaja. Ja meeskonna liikmed peavad igapäevaselt oma tulemustega tõestama, et nemad on just see õige valik. Sarnaselt spordiga tahavad ka igas muus valdkonnas parimad mängida vaid parimates meeskondades. Suurepärane tulemus ei sõltu mitte kuldsest strateegiast, vaid inimestest, kes selle  ellu viivad.
  • suuna meeskonnaliikmeid leidma parim lahendus tulemuse saavutamiseks. Inimene ei õpi kogemuse saamise olukorrast, vaid kogemuse peegeldusest. Õppimise teadlikuks toetamiseks on vaja juhtidel luua tihe ja regulaarne tagasiside jagamise süsteem, mille abil iga meeskonna liige saaks hinnata, kuidas tal tulemuste saavutamisega läheb ja mida ta saaks selleks teha, et saavutada tulemus vähema aja ja rahaga. Või leida hoopis mõni uus ja nutikam lahendus.

Peagi on algamas uus kvartal. Oled Sa mõelnud, mis on järgmisel 90 päeval need pallid, mida sa pead tegelikult märkama ja edukalt ära mängima. Mis on need 1 – 2 kõige olulisemat asja, mida ei tohi saavutamata jätta? Asjad, millede ignoreerimisel või mitte saavutamisel kaotavad kõik teised tegevused ettevõtte jätkusuutliku arengu mõttes tähenduse? Kas sa tegelikult ikka tahad seda palli näha?