Meeskonnaspordi suurimaks iluks on see, kui ühel hetkel vallandub energia, mille tulemusena võidetakse vastaseid, kelle potentsiaal on kordades võimsam. Eesti spordistki teame mitmeid edulugusid, mis on teinud meie väikerahva suureks – autoralli, korvpall, võrkpall, vehklejad jne.
Juht kui treener
Selline energia vallandumine on nii suur ja nii võimas, et see tõmbab endaga kaasa fänne ning paljudest neist saavad selle spordiala harrastajad. Inimesed, kes loovad baasi, millel sirguvad uued tähed. Kas tegemist on juhusega või on siin olemas mingi kaval algoritm, kuidas luua unistuste meeskond? Meeskond, kes teadlikult läbi treeningute loob potentsiaali, mis suudetakse plahvatuslikult vallandada olulisel hetkel? Oled sa kunagi mõelnud, mis on see saladuslik X-faktor? Miks inimesed tahavad teatud inimkooslustega ühineda ning neisse kuuludes tavapärasest rohkem pingutada? Sama müstiline kui on organisatsioonide tõus, on ka nende langus.
Sport on eraldi majandusvaldkond, meelelahutus, mille muudab nii paeluvaks see, et me näeme titaanide heitlust, kes sihikindlalt on end treeninud, et saavutada suurepäraseid tulemusi. Kõik on fokusseeritud võidule ja kõik pingutavad selle nimel, nii üksikisiku kui meeskonna tasemel. Üks huvitav detail on siin veel. Nimelt, kui uueks hooajaks on eesmärk seatud, siis komplekteeritakse meeskond uuesti. Valdavalt alustatakse seda protsessi puhtalt lehelt.
Näeme, kuidas meeskondandes vahetatakse mängijaid (Kalev Cramo), sportlased vahetavad treenereid (Katrina Lehis, Anett Kontaveit, Ott Tänak). Sport on alati meeskonna ala. Gert Kanteri hiilgeaegadel koosnes tema meeskond pea 70 inimesest.
Hiljuti vaatasin Belgia hokikoondise abitreeneri Alain Goudsmet’i seminari “Personal Energy for Team Performance”. Ta kirjeldas 9 sammu, kuidas luua unistuste meeskond, kes on suuteline võitma olümpial ning olema läbi aastate maailma tipus. Ta on erinevatel spordialadel seda üle 20 aasta praktiseerinud ja tema saavutused tõendavad, et see on universaalne ning erinevate spordialade ning majandusvaldkondade ülene.
9 sammu, kuidas luua unistuste meeskond
Esimene etapp – joondamine
Rühm inimesi liigub üheskoos tunduvalt kiiremini edasi, kui neil on teada siht, kuhu minna ja kuidas nad sinna jõuavad.
- 1. Sõnasta karismaatiline eesmärk, mis on üheselt mõõdetav ja millest kõik saavad ühtemoodi aru. Veriff’i juht Kaarel Kotkas ütles Postimehele antud intervjuus, et tänaseni konkureerib neil ühele töökohale 20-30 inimest. Inimesed tahavad muuta maailma, olla osa sellest muutusest. Kui sinu juurde ei taha keegi tööle tulla, siis soovitas ta minna peegli ette. Inimesed ühinevad organisatsioonidega, kus on karismaatilised eesmärgid (Veriff – olla aastal 2025 maailmas nr. 1 inimeste isikutunnistuste väljastamise platvorm). Karismaatilisuse au langeb juhtidele, kuna nemad on peamiseks visiooni hääletoruks ja edasikandjaks.
- 2. Kehtesta lihtne ja kindel raamistik (väärtused, koostööreeglid), millest meeskonnas kõik kinni peavad. Sa kas järgid neid või sa astud meeskonnast välja. Kui on kokku lepitud, et homme on mäng, siis on loomulik, et eelmisel õhtul keegi hilistundideni pidu ei pane.
- 3. Loo usalduslik õhkkond, kus inimesed teavad, et kokkulepped peavad ning üksteise eest hoolitsetakse. Nii saan mängu ajal kindel olla, et iga mängija veab oma rolli välja ja kui abi vajan, siis mind toetatakse.
Kui oled need esimesed 3 sammu suutnud rakendada, siis sul veel meeskonda ei ole. Sul on grupp solidaarseid inimesi, kes on pühendunud ühisele eesmärgile.
Teine etapp – pühendumuse saavutamine
Sa saad olla inimeste vastu nõudlik vaid siis, kui sa neist tõeliselt ja isiklikult hoolid!
- 4. Rollide määratlemine – tulenevalt mängust ning plaanitava mängu formatsioonist, on meeskonna kindlatesse positsioonidesse vaja leida mängijad, kes on suutelised mängust-mängu tagama vajaliku kvaliteedi ehk tulemused. Kui inimesed teavad, milliseid tulemusi rollilt oodatakse, siis nad saavad teha valiku, kas endale see kohustus võtta ning mida on vaja teha selleks, et nõutavale tasemele jõuda. Kordades meeldivam on teha tööd, kui ma olen selle ise valinud. Selgus rollides annab inimestele võimaluse loovalt ja autonoomselt tegutseda parima tulemuse saavutamise nimel. Nii sünnib innovatsioon.
- 5. Motivaatorid – sa pead olema teadlik, millised on iga sinu meeskonnas mängiva inimese unistused, mida ta soovib oma elus saavutada, mis on need asjad, mis teda tõeliselt innustavad. Mis on see tuli, mis paneb ta kirglikult tegutsema ja end ületama. Sa pead teadma, millele tema tahe toetub ning aitama tal seda tuld kasvatada.
- 6. Anded – iga inimene on eriline, igal inimesel on erilised anded. Öeldakse, et igal inimesel on vähemalt 3 väga tugevalt välja arenenud annet. Need on selle inimese tugevused. Öeldakse, et inimesed on edukad, kui nad võimendavad oma tugevaid külgi. Kui juhina oled neist teadlik, siis on sul lihtsam inimesega suhestuda ning mõista, kuidas tema panust meeskonnas kasvatada.
Sammudega 4, 5 ja 6 lood sa meeskonna, kes on suuteline tulemused saavutama. Meeskond on pühendunud nii ühisele kui üksteise isiklikele eesmärkidele. Inimestel on tekkinud omavaheline isiklik suhe, vastastikune kohustumus. Nad teavad, et meeskond võidab koos ja kaotab koos.
Kolmas etapp – meeskonna arendamine
Esimest korda olümpiavõitjaks tulla on kordades lihtsam, kui seda tulemust korrata. Selleks ei piisa vaid olemasoleva taseme hoidmisest, vaid sa pead sihikindlat tööd tegema, et saada veelgi paremaks.
- 7. Pidev õppimine – juht peab kehtestama süsteemid ja protsessid, kus nii ettevõtte, üksuste kui ka indiviidi tasemel toimub tihe ja jätkuv tagasisidestamine. Tagasiside eesmärgiks on hinnata püstitatud eesmärkide saavutamise tõenäosust ning tulenevalt kogetust korrigeerida tegevusi, et efektiivsemalt tulemuseni jõuda. Mida pikemaks tagasisidetsükli venitad, seda aeglasemaks ja kohmakamaks sa organisatsiooni muudad. Ettevõtte kiirus ja paindlikkus ei sõltu organisatsiooni suurusest. Paljud 10’000 inimesega organisatsioonid on tunduvalt särtsakamad, kui mõni 5 inimesega väikeettevõte.
- 8. Uute tulijate meeskonda sulandamine – mida teadlikumalt ja kiiremini seda teha, seda kiiremini on sellel inimesel võimalik anda oma panus meeskonna hüvanguks. Teisalt on sul võimalik juba paari esimese nädalaga saada selgus tehtud otsuse õigsuses. Kui inimene tunneb, et ta on oodatud ja temale on seatud kindlad ootused, siis on tal lihtsam suhestuda ülejäänud meeskonnaga. Ta on tõhusam.
- 9. Pidev progressi monitoorimine – hoia asjad lihtsad ning nähtavad, siis asjad ka tegelikult liiguvad. Mängu tulemusi näevad mängijad mängu ajal. Kuid veelgi olulisem on, et igaühel oleks teada tema ja meeskonna arengueesmärgid (treeningplaan) ning nähtav nende progress. Arengueesmärkideks on kõige olulisemad asjad, mis peavad saama tehtud, mis loovad eeldused tulemuse saavutamiseks ja on tegijate endi poolt mõjutatavad. Ja need on kirjeldatud võtmetulemustena. Kui see ei ole number, siis tegemist ei ole võtmetulemusega. Kui ei ole mõõdetav, siis tegelikult midagi ei juhtu.
Kui oled rakendanud kõik 9 sammu, siis oled loonud eeldused unistuste meeskonna tekkeks, kes pidevalt, nii meeskonna kui üksikisiku tasemel püüdleb suurepärasuse poole. Tipptegijad otsivad arengut ja väljakutsuvaid eesmärke. See teeb nad õnnelikuks, sellest tunnevad nad rahuldust.
Toimiva tulemuse saavutamiseks on vaja tagada kõigi 9 punkti rakendumine õiges järjekorras. Kui esimest edukalt ei läbi, siis ei ole mõtet minna punkti 2 jne. Nurkade lõikamised on siin vaid tühi enesepettus.
Vahend mis aitab sul lihtsasti hinnata, millise meeskonnaga sa täna oma mängu mängid, on Power Score. Tippmeeskondades on siin tulemus üle 729 punkti. Karmi aususega näitab see test kui suure osa energiast suudab sinu meeskond suunata kliendile väärtuse loomiseks. Ülejäänud aur ja vile kulub ettevõtte siseselt omavaheliste pingete ja sõltuvuste klaarimiseks.
Uus aasta on organisatsioonide jaoks uus hooaeg. Kuidas on sul läinud oma unistuste meeskonna loomisega, kes on suuteline viima ellu sinu visiooni?
NÄDALA SOOVITUSED:
- Raamat: Connected company, Dave Gary – kui 1980. aastal toimus esimene suurem naftakriis, siis esitas Shell endale küsimuse, kuidas tagada organisatsioonile uues ettearvamatus majanduskeskkonnas jätkusuutlikkus. Nad avastasid, et edu saladus peitub selles, kuidas me koostööd teeme. Lahenduse kohta saad lugeda siit.
- Kogemuslugu: “Kuidas lihvida talendid võitjateks?”. Oma kogemusi ja soovitusi jagab Henry Hein, maailma tippude treener. Võidavad vaid need, keda on treenitud võitma. Äsja Eesti parimaks treeneriks valitud Henry Hein räägib oma loo, kuidas on võimalik süüdata noortes inimestes kirg ja tahe treenimaks moel, et saavutada midagi, mis 99,9% inimestele tundub võimatu. Kuidas sellist tipp-teekonda planeeritult üles ehitatakse ning mida saab siit organisatsioonide meeskondadesse üle võtta? Juhusega ei tipptulemustel midagi pistmist.
- Kogemuslugu: “Kuidas luua pühendunud meeskond?”. Oma kogemusi ja saladusi jagab Swedbak Eesti juhtmeeskonna liige Tarmo Ulla. Kuidas juurutada juhtimiskultuuri, kus inimesed on kaasatud, inspireeritud ja pühendunud? Teha seda kõike olukorras, kus uuringud näitavad, et 82% töötajatest ei pea end pühendunuks. Olukorras, kus 90% soovitud organisatsioonilistest muutustest kukub läbi, sest organisatsiooni kultuuri ei võeta piisavalt arvesse.